[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahjopäälin Li = ahjopää
a siᴢ ahjopäälin, see tehtii jo lakkia aga siis ahjupealne, see tehti juba sile

ahnõssaa¹ Lu Li ahnõssa J-Tsv., pr ahnõsan: ahnõsõn Lu Li, imperf ahnõsin Lu
1. ahnitseda | vn жадничать, пожадничать
Lu ep piä nii kõvassi ahnõssaa, meeᴅ rikkassi ei ole vaja nii kõvasti ahnitseda, lähed rikkaks
2. usinalt, püüdlikult töötada (kasusaamise eesmärgil) | vn проявлять (корыстное) рвение в работе
Li miä võin ahnõssaa tüütä teχ́jä; a ku kehnoss mahzõta, mitä miä nõizõn siz nii kõvassi ahnõssõma ma võin püüdlikult töötada; aga kui halvasti makstakse, mis ma siis hakkan nii väga püüdma

aisa Kett. K-Ahl. P M S Lu Li J I Ku (Kõ) aisõ Lu ais J-Tsv. (Lu), g aizaa Kett. P M Kõ S Lu Li J I Ku aiza J ais | vn оглобля
P kui kahyõ rattaakaa on rattaaᴅ, siz on red́d́eᴅ, bõõ aizaᴅ, a ku on vaŋkkuri, siz on vaŋkkurii aizaᴅ kui on kahe rattaga kaarik, siis on {r}-d, pole aisad, aga kui on vanker, siis on vankri aisad
M siᴢ aj̆jaaᴢ opõn lait́joo aisolaisõõ siis aetakse hobune ree aisade vahele
Lu adral õlla aizaᴅ adral on aisad
I aizaa kokaᴅ aisa konksud
J tšeerä aizat kottoo keera aisad kodu poole (= hakka koju sõitma).
Vt. ka adra-aisa

alapallõõ K-Al. alapallyõ P = alõpallõõ
K pojod paab siz ülepällee lavvaa tagaa, a tüttäred alapallõõ (Al. 23) poisid paneb siis ülaotsa (ülespoole) laua taha (istuma), aga tüdrukud alaotsa (allapoole)

aluparsi (Li), hrl pl aluparrõᴅ (Li) = alaparsi
üläparrõil pantii tšültšemii ne vihgoᴅ, a aluparrõil siz vihgoᴅ panti kõik sõisõmaa rinnaa ülemistele partele pandi need vihud küljeli, aga alumistele partele pandi siis vihud kõik kõrvu seisma

ammaspuu M Kõ ammõspuu Li J hammaspuu (Ränk)
1. kangastelgede hammas-, sälkpuu | vn (деревянный валик с зазубринами на ткацком станке, в который вправляются нити основы)
M kummil kaŋgaspuilla eb õõ takaa kolodaa, siz neil on ammaspuu kolodaa sihalla; siz ammaspuuta möö johsõvaᴅ niitiᴅ millistel kangaspuudel ei ole taga lõimepakku, siis neil on hammaspuu lõimepaku asemel; siis hammaspuud mööda jooksevad lõimed
Li niittiletti tõmmõtti läpi pirraa, läpi niisiije, sinne takkaa üli ammõspuu. siis sinne ammõspuu allaal letti venutõtti, sis siält panti napakeppi lõimelett tõmmati läbi soa, läbi niite, sinna taha üle sälkpuu. Siis tõmmati lett sinna sälkpuu alla, siis seal(t) pandi nabakepp (leti otsast läbi)
2. hrl pl sälkpuud, pihid (regede valmistamisel) | vn (деревянные тиски с зазубринами для зажима полозьев при изготовлении дровен)
Li lait́joota ku algõttii teχ́χ́ä, sis tehtii kahs ammõspuuta; siz need jalgõsõᴅ ahisõttii ammõspuhhõõ, a muitõz ved́ et saanu kuikaa mittä tehä tämäka kui hakati rege tegema, siis tehti kaks sälkpuud; siis need (ree)jalased suruti sälkpuu(de)sse, aga muidu ju ei saanud sellega kuidagi midagi teha
J lait́o on tšiinitettü ammõspuhõ regi on kinnitatud sälkpuu(de) külge
3. Ränk pl (õlle kurnamisnõu põhja, õlgede ja kadakaokste alla neljakandilise raamina pandavad) sälkpuud e. hambulised puud | vn жёрдочки с зазубринами (вставляемые крест-накрест в днище пивной бочки под слой соломы и можжевельника при процеживании пива)

artšipäivä K M Lu Li ärtšipäivä M Li
1. argipäev | vn будний день
M artšipään tehäs töötä argipäeval tehakse tööd
M praaznikkapäiviillä siz õli neeᴅ õsõttu sõvad niku, a too artšipään õli kõik kotokuottu pühade ajal, siis olid need nagu ostetud rõivad, aga muidu, argipäeval, olid kõik kodukootud
Lu vot sitäviisii enne veitetti nooristo pühäpäiväd i ohto-gossa artšipäiväᴅ vaat sedaviisi veetis noorsugu ennemalt pühapäevad ja argipäevaõhtud
M nätilpäivä ebõ·õ ärtšipäivä, tõizõt päivät kõikii kuttsuass artšipäiväᴅ pühapäev pole argipäev, kõiki teisi päevi kutsutakse argipäevadeks
2. paastuväline päev | vn скоромный день
Li pühäpanekki on viimine artšipäivä enne suurta püh́h́ää paastu algus on viimane paastuväline päev enne suurt paastu.
Vt. ka ärtšipäivikko

bufetti M Lu J-Tsv., g bufetii M Lu J puhvet(kapp) | vn буфет
M kaappi, a ku on klazin õsa päällä, siz jo on bufetti (tavaliselt on) kapp, aga kui on klaasosa peal, siis on juba puhvetkapp
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetist midagi süüa
Lu bufetii kaappi puhvetkapp

eellä K P M Kõ Lu I eelle J eell P M Ja-Al. J I eelä Kõ I eel K M Kõ I eeĺä I eeĺ M ielä K-Ahl. iel K-Ahl. iell P Иелля Pal₂ K-reg₂ Эль Ii-reg₁
1. enne, ennemalt, vanasti | vn ранее, прежде, в старину
M nüd on metraᴅ, a eellä õltii arššinaᴅ nüüd on meetrid, aga ennemalt olid arssinad
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä ennemalt kandsid mehed särgi peal vööd
2. enne, varem | vn раньше, ранее
K eb õe sitä ielä kuultu, ielä kuultu, ielä nättü (Ahl. 107) ei ole seda enne kuuldud, enne kuuldud, enne nähtud
I eell et tõhtinut tullak kot̆too enne (töö lõpetamist) ei tohtinud koju tulla
I miä eellä jõvvuu ma jõuan enne (kohale)
3. enne, algul, kõigepealt, esiteks | vn сперва, сначала, прежде всего
Kõ eellä piirtaasõ lütšiᴅ niitiᴅ, sis pannaz naapirtõᴅ enne lükid lõimed (niidid) piirda, siis pannakse soalaad
I eellä piäp tüütä tehäɢ, a siᴢ nõizõt süümää enne tuleb tööd teha, aga (= alles) siis hakkad sööma
4. postp ees | vn перед
J elähan jõka kabakaa eell piättee (tšiin) ära ainult iga kõrtsi ees peatu!
5. prep enne, eel | vn до, перед
I miä tul̆lii kot̆too eellä kõittšia ma tulin koju enne kõiki
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab (vastu) enne ilusat ilma (ilusa ilma eel)
K eel sõtaa enne sõda
6. postp enne, eel | vn до, перед
J tämä vass sinu eelle tšäi meille tema käis alles enne sind meil
I saamõi pulmõjin eellä otse pulmade eel
M ai ku päivä avvoʙ, taitaa vihmaa eellä oi, kuidas päike hautab, vist vihma eel
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M ku näet kar̆rua unõza, sis se ženiχaa eellä kui näed karu unes, siis see ennustab peigmeest
P se bõlõ üvεä iell see ei ennusta head.
Vt. ka epoeellä
Vt. ka eestää¹, eezä, enne², entee, estää

eittsee Kett. K M I eittsie P eittse Lu õitsile, õitsi | vn в ночное
K opõziikaa tšäütii eittsee mettsäᴢ hobustega käidi metsas õitsil
M koko suvi tšäütii eittsee kogu suvi käidi õitsil
M eittsee tšäütii iiĺaassaa. a per̆rää iiĺaa õlivat pim̆miät ööt, siz opõzii eittsee eb lazzõttu õitsil käidi eliapäevani. Aga pärast eliapäeva olid pimedad ööd, siis hobuseid õitsi (enam) ei lastud

eittsenikka P M Lu Li J, g eittsenikaa Lu J õitsiline | vn пастух в ночном
Lu eittsenikad vahtivad õpõzija üül õitsilised valvavad öösel hobuseid
Li ku meil końušnikka palkõttii i paastõri tooš palkõttii, siz maarjaassaa tšäütii końušnikka i paastõri üüttää i päivittää, a maarjassa nõisi tšäümää üüttää końušnikka i eittsenikka talossa, tšel õli õpõn, päivittää tšäi paastõri kui meil hobusekarjus palgati ja abikarjus ka palgati, siis maarjapäevani käisid hobusekarjus ja abikarjus öösiti ja päeviti, aga maarjapäevast hakkas käima öösiti hobusekarjus ja õitsiline talust, kus (kellel) oli hobune, päeviti käis abikarjus

elkko K M Kõ (Kett. R-Lön.) õlkko M, g elkoo Kett. M
1. õis | vn цветок, цвет
M mihii siä minuu tara kõvii vara elkod lazzõd maalõõ rl miks sa, mu aed, väga vara lased õied maha?
M tõrvakukal on roozovoid elkoᴅ tõrvalillel on roosad õied
M malinaa elkoᴅ vabarnaõied
M niinipuu elkko pärnaõis
Kõ pudgõõ elkko putke õis
K elkoo vallaza õites, õisi täis (õite vallas)
K mil kazvii kana kotona, elkko enneni tüvenä (Al. 52) rl mul kasvas kana kodus, õis mu ema juures
2. M õitsemine, õitseaeg | vn цветение, пора цветения
M leppä elkotsaʙ, a per̆rää elkkoa siz on urvaᴅ lepp õitseb, aga pärast õitsemist, siis on urvad.
Vt. ka galganaelkko, malinaelkko, sooelkko

emälammaᴢ P M Li Ra J I Ku
1. utt, emalammas | vn ярка, овца
M eestä on võdna, a siz võdnassa tuõp tallikkõ, a tallikõssa tuõb emälammaᴢ algul on voon, aga siis voonast tuleb tall, aga tallest tuleb utt
P mikä tapa emälampaal, se i tallikkõizõl vs mis komme on emalambal, see on tallekeselgi
2. lastemäng „Tagumine paar välja!” | vn ярка (детская игра)
Ra emälammaᴢ: kõik võtimma tõin-tõiss sarafanass tšiin, a siz ühs õli ees susi emalammas: kõik võtsime üksteisel sarafanist kinni, aga siis üks oli ees „hunt” (= püüdja)

epoenne Li = epoeellä
a epoenne jo aikaa, niku bõllud neitä veel pluugõi, siz adraka i tšünnetti, maiᴅ aga ennevanasti, juba ammu, kui (nagu) polnud veel neid raudatru, siis puuadraga ka künti, maid

ikottaa M (Kõ J-Must.), pr ikotaʙ M Kõ, imperf ikotti
1. impers luksuma ajada | vn икаться
M ikotab lassa last ajab luksuma
2. luksuda | vn икать, икнуть
Kõ tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ, a lahzõd ikottavaᴅ tšülmässä mõni, kui sööb midagi kuiva, siis luksub, aga lapsed luksuvad külmast
3. J-Must. kogelda, kokutada | vn заикаться.
Vt. ka ikossaa

itkuri K-Ahl. P M Lu J-Tsv., g itkurii J subst., adj. nutja, nuttur; viriseja, hädaldaja | vn плакса, плаксивый; нытик
M mõni on naizikko itkuri, a siz meez juttõõʙ: idgõ, idgõ, nii vähäp kuzõᴅ mõni naine on nuttur, aga siis mees ütleb: nuta, nuta, siis vähem kused
M ühtä voimaa ain idgõʙ, itkuri lahᴢ ühtesoodu aina nutab, nuttur laps
M tšen on itkuri inehmin, siz juõllaᴢ: täll on soo päällä silmäᴅ kes on nuttur inimene, siis öeldakse: tal on silmad soo peal
Lu itkuri, tämä ain kaihoʙ viriseja, tema aina hädaldab (kaebab)
Lu itkuri inemin ain kaihooʙ, täll eb õõ mittää viriseja inimene aina kurdab, (et) tal ei ole midagi

juurõssa: juurõssõ J juuressᴀ Ku adv juurest | vn от
Ku a siz välissᴀ̈ lähett́śii menemää poiz niku juuressᴀ, hiĺĺakkoottaa aga siis vahel läksid (nad) tasakesi (nagu) juurest minema

järtšü Kett. Ränk Set. K L P M Kõ S Ja-Len. Lu Li J I (R Ra) järtš Ke järkü Ku Ерчу Tum. gerke Kr, g järjüü L P M Lu Li J järdžüü P Lu järd́üü (I) jäŕŕüü (Ra) järüü (Ku)
1. pink; järi | vn скамейка; скамеечка
L isä emä issuuvad järjülee lavvaa tüvie isa (ja) ema istuvad pingile laua juurde
M a perennaa issu ain järjüü õtsalla, õl̆lõiz va pere söönnü aga perenaine istus alati pingiotsal, oleks vaid pere söönud
Lu vana ämmä ko kooli, pestii, pantii järtšüjee pääle kui vanamemm suri, pesti, pandi pinkide peale
Lu rüis, ku oŋ kuiva, ku tahotaa terveht õlkia, siz rütšeitä ep tapõttu primuzlaakaa, a särjettii järdžül kui rukis on kuiv, kui tahetakse tervet õlge, siis rukist ei pekstud koodiga, vaid rabati pingil
R järtšüü lüömmä siiz lahgotamma maalõõ (viljavihud) rabame vastu (viljapeksu)pinki, siis laotame maha
J issuu säńńüü järjülee, saa soojaa istu (ahju)pingile, soojenda end (saa sooja)
Lu saunaz õli tehtü pittšä kaukolo, vätši issus peenil järtšüil ümpäri kaukoloa sauna(s) oli tehtud pikk küna, rahvas istus väikestel pinkidel (järidel) ümber küna
Lu anna millõ järtšü, miä vähässi aigõssi isahtaan anna mulle järi, ma istun väheks ajaks
M peeni järtšü jalapink, järi
2. Set. Kr tool | vn стул.
Vt. ka jalkajärtšü, livuzjärtšü, vokkijärtšü
Vt. ka järjükkõin

kaarõ P Lu J, g kaarõõ P Lu kaaryõ P
1. (laeva, paadi) kaar | vn ребро (судового остова)
Lu laivaz on süämezä kaarõᴅ laeval on sees kaared
Lu alusõõ kaarõᴅ purjelaeva kaared
2. heinakeeritis, -kaaretis, saadkeeritis (kokkuriisutud ja uuesti kuivama laotatud poolkuiva või kuiva heina hunnik, hrl. sao jagu) | vn несложенная или разворошенная копна
P a ko on perekosa lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ, siz arookaa ajaass kaarõõlõõ aga kui heinakaar(ed) on laiali laotatud, päike kuivatab (heina), siis riisutakse (aetakse hein) rehaga keeritiseks
P einä kaarõ, einä kaarõõᴅ [sic!] heinakeeritis, heinakeeritised
■ J vihmaa kaarõ ~ Lu vihma kaarõ vikerkaar
Lu vess kaarõl, vess kaarõlt vesikaarel, vesikaarelt.
Vt. ka einäkaarõ, veskaarõ, vihmakaarõ
Vt. ka kaari, kaarto

kadri M, g kadrii = kadrina
tõin kõrta on tšülmäᴅ, a kui tuõp kadri, siz abeza·at́eĺno tuõp sooja teinekord on külmad (ilmad), aga kui tuleb kadripäev, siis läheb tingimata soojaks (tuleb tingimata soe)
kusuri kadri tetši kõik pehmeässi kadripäev (kusur-Kadri) tegi kõik pehmeks

kahmata Li, pr kahmaaʙ ~ kahmaʙ Li, imperf kahmazi trans (ka impers) kahutada | vn прихватывать, прихватить морозом, подмораживать, подморозить
oudokkin lassaa kuuma tšivi merree, siz enäpi alta eb jäätü, päältä kahmaʙ, a alt eb jäätü eudokiapäeval lastakse kuum kivi merre, siis (meri) enam alt ei jäätu, pealt kahutab, aga alt ei jäätu
tšülmä kahmaab maata, siz nii tšiiree alt eb jäätü külm kahutab maad, siis (maa) nii kiiresti alt ei külmu (jäätu).
Vt. ka kahnugoittaa, kahuttaa

kahzvartõin Ra, g kahzvartõizõõ kahe niiega kootud, labane (kanga kohta) | vn холщовый (о ткани простого плетения)
ku toimikkoin, siz on nellä suksia, a ku prostoi kaŋgõᴢ, siz on kahzvartõin i kahs suksia kui (on) toimne (kangas), siis on neli tallalauda, aga kui (on) labane kangas, siis on kahe niiega kootud ja (on) kaks tallalauda.
Vt. ka kahsniisin

kalmo L M S Lu J-Tsv. (K V I), g kalmoo M J kalmuo L kalmo J, pl kalmoᴅ K P M S Lu Ra J I (L)
1. kalm, hauaküngas, kääbas | vn могила, могильный холм
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisarad tulevad silma (pisarad kisub silmist)
M teill on vizgattu kalmoo liivaa, salamii on vizgattu teil(e) on visatud (nõidumiseks) kalmuliiva, salaja on visatud
L võtõttii kalmuo uŋka i vietii kalmoilõ võeti mälestustoiduanum ja viidi kalmistule
J viimin koto inimizell on kalmoo aut viimane kodu inimesel on haud
J eli, eli, de viimitetši veeti kalmoo bugrolõõ elas, elas, ja lõpuks viidi kalmukünkale (= sängitati hauda)
J ohto jo on rüüpettü gooŕa, ja nii tait kalmoo multassaa palju on juba muret rüübatud, ja nii vist hauani (kalmumullani)
2. hrl pl kalmistu, surnuaed | vn кладбище
K kalmoilõõ tšäütii troittsa-laukopään surnuaial käidi (mälestamas) nelipühade laupäeval
I meemmäk kalmolõ pominoittamaa läheme kalmistule surnuid mälestama
S kõõs kalmoll pokoinikkaa nõõd autaa laskõmaa, itkõaz äälelt kui kalmistul hakatakse (hakkad) surnut hauda laskma, siis itketakse
Lu ku viinaa kuuli, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõleep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) suri viina kätte, siis ei maetud kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele metsa
V suurõt puud on vanas kalmoᴢ suured puud on vanal kalmistul
K vanail kattilaa kalmoill õli tšerikko Kattila vanal kalmistul oli kirik
J kooli minu kallis pojukkõin, autõzimm tšerikoo kalmoo suri minu kallis pojake, matsime (ta) kiriku surnuaiale
M karja makaš šveeda kalmol kari mäletses (magas) rootsi(aegsel) kalmistul
L šviedaa kalmuoᴅ rootsi(aegne) kalmistu
J med́d́e ittšä tappab va kalmo aitassaa meie elu jätkub vaid hauani (kalmistuaiani, surnuaiani)
■
M tämä on sõk̆kõa, eb näe mit̆täiᴅ, pulmad vai kalmot tullaᴢ ta on pime, ei näe midagi, kas tulevad pulmad või matused (= pulmalised või matuselised).
Vt. ka erikalmoᴅ, sõtikalmoᴅ

kaŋki L M Lu J-Tsv. (P Kõ) kaŋgi P M, g kaŋgõõ M Lu J kaŋgii P M
1. kaigas, malk, vemmal | vn дубина, палка, кол
Lu kaŋki on puussa; ku lüüvvää keppi mahhaa, se on vad́d́a, a ku se vad́d́a ležib maaᴢ, siz jutõllaa: se oŋ kaŋki kaigas on puust; kui lüüakse kepp maasse, see on vai, aga kui see vai lamab maas, siis öeldakse: see on kaigas
Kõ siis siin annõttii tšem mizel sai, kaŋgil, tšen antõ tšivel siis siin andsid, kes millega sai, (kes lõi) kaikaga, kes andis (= viskas) kiviga
L enne tapõltii kaŋkiõõkaa ennemalt tapeldi kaigastega
2. kang | vn рычаг
Lu tšivi piεb nõssaa kaŋgiikaa kivi peab tõstma kangiga

kartõn M (K-Al.) kartõnõ ~ karttõnõ I, g kartõzõõ M plekist, plekk- | vn жестяной
K vahinikka võtab paŋgõᴅ (puizõᴅ, a ku bõõ puisia, siz võtab kartõzõd) (Al. 40) (pulmakomme:) isamees võtab panged (puust, aga kui pole puust, siis võtab plekist)
M kartõn azõ piäb val̆laa tin̆naakaa plekknõu tuleb tinutada (valada tinaga)
M kartõn plämppä plekist (lehma)krapp
I kartõõs katoᴅ plekk-katused.
Vt. ka kartainõ, kartõin

karuuperze (Ku) kar̆ruu-perze M ungas, unkaauk, olv, olviauk, suitsuauk (karuperse) | vn дымоволок («медвежий зад»)
M kat̆too õttsa bõõ katõttu lautojeekaa, a on õlgõõkaa kõikk ümperikkoa, kuttsuas kar̆ruu-perze katuse ots ei ole kaetud laudadega, vaid on ümberringi kõik õlgedega, (seda) kutsutakse karuperseks (unkaks)
Ku siz enepää eb mennüd uhzessᴀ, a siz meni karuupersiissᴀ̈ siis (suits) enam ei läinud uksest, vaid siis läks unkaaugust (unkaaukudest).
Vt. ka karuperze

kaukõõ (Lu), g kaukõõ = kaukaa¹
Lu ku viinaa kuulu, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõ-leep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) viina (= ülearuse viinajoomise pärast) suri, siis (teda) ei maetud kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele (kaugesse) metsa

kilkki M Kõ Lu Li Ra J kiĺkki Lu (Ra), g kilkii Lu J kiĺkii Lu
1. kilu | vn килька
Lu kilkki on peeni, a sorraa aili kilu on väike, aga suur (on) räim
J raut-korkušši om pikkaraiŋ kala, peenep kilkkia, de pisselikot seĺĺeᴢ ogalik on väike kala, kilust väiksem, ja okkad seljas
J reeveli kilkkiit müüvvä karopkoiᴢ tallinna kilusid müüakse karpides
2. väike räim | vn мелкая салака
Li a siz on peeni pikkarain mokomain aili, sitä kutsuttii kilkki aga siis on väike, niisugune pisike räim, seda kutsuti {k.}.
Vt. ka aili-kilkki

kittsi Lu Li Ra J Ku, g kitsii Lu Li J Ku
1. kits | vn коза
Lu susi leikkas kitsii hunt murdis kitse
Lu lehmäl ja kitsil on sorkõᴅ lehmal ja kitsel on sõrad
Li vananaikannõ bõllu kittsiä vanasti polnud kitsi
J kittsi määkiʙ ~ Lu kittsi mäkätäʙ kits mökitab
Li puskõlikko kittsi puskleja kits
Lu kikkiparta niku kitsii parta kikkhabe nagu kitse habe
Lu tahto, että õllõis kazvanu parta, a ep kazvanu, siz jutõltii: kitsii parta (kui) tahtis, et oleks kasvanud habe, aga ei kasvanud, siis öeldi: kitsehabe
Lu miä innoon kitsii võita ma jälestan kitse(piima)võid
Lu kittsi boran sokk
2. J kitseke, kitsetall | vn козлик, козлёнок.
Vt. ka mettsäkittsi
Vt. ka kasa², koza

klazinõ M Li klazin K M klasinõ I glazinõ Lu (J) glaziin J-Tsv., g klazizõõ M glazizõõ ~ glaziizõõ J klaasist, klaas- | vn стеклянный
M baŋkka õli klazinõ kupp (kupuklaas) oli klaasist
Lu on rappia, niku glazinõ on rabe, nagu klaasist
I klasinõ asõh, kukšina vai stokana klaasnõu, kruus või teeklaas
M kaappi, a ku on klazin õsa päällä, siz jo on bufetti kapp, aga kui on klaasist osa peal, siis on juba puhvet
J rikas talo, daaže glaziizõd uhzõᴅ rikas talu, isegi klaasuksed (on majas)
I klas̆siis krõĺtsaᴅ klaasakendega tuulekojad

kosomittaa Li Ra põigiti; viltu | vn наискось; вкось
Li enne pantii peenellä venneellä sis siäl seilil veel birkkeli, mokomain keppi kosomittaa ühess nurkass tõisõõ nurkkaa ennemalt pandi väikesel (purje)paadil siis seal purjele veel tugiritv (pirkel), niisugune kepp põigiti ühest nurgast teise nurka
Ra kosomittaa mitattii põigiti mõõdeti
Li a letika, siz väliᴢ meni ühš tšäsi ettee, tõin niku jäi kuile takka, se kaŋgõs tuli kannii niku kosomittaa aga letiga (kududes), siis vahel läks üks käsi ette, teine jäi nagu kuidagi taha, see kangas tuli niiviisi nagu viltu

kraasittaa K M Po Li (P) kraasitta J-Tsv. kraasittaaɢ (I) krasittaa M S krazittaa M, pr kraasitan M Li, imperf kraasitin M
1. värvida | vn красить, покрасить, о-
S troitsaa laukopään krasitattii munnia kauniissi nelipühade laupäeval värviti mune punaseks
M krasitõtussa lõŋgassa tehtii tširjavia sukkia i alõttsia värvitud lõngast kooti (tehti) kirjusid sukki ja kindaid
Po kraasitattii sõppaa värviti riiet
M perednikkoi krazitattii põllesid värviti
M per̆rää krasittamissa annõttii jahtua, a siz üv̆vii virutattii mõnõza veezä pärast värvimist lasti (riietel) jahtuda, aga siis loputati hästi mitmes vees
M maĺari krasitaʙ maaler värvib
2. jumestada, värvida | vn красить, румянить
J põskii kraasitta põski värvida
3. ilustada, kaunistada; (mustriga) kirjata | vn украшать, украсить; наводить, набивать узоры
M leipä krazittaass ŕumkaakaa leivale tehakse viinaklaasiga kirjad (peale).
Vt. ka kraaskaa, kraazgata, kraazgattaa, krannittaa

kuhõõ-leeʙ Lu kuh̆hõõlee M kuhõlõʙ P kuhõlee ~ kuhõle J kuhõleeɢ ~ kuhõlleeɢ ~ kuhõĺĺeeɢ I kuhugi, kusagile | vn куда-нибудь, куда-то
Lu ku viinaa kuuli, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõ-leep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) suri viina kätte, siis ei maetud (teda) kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele metsa
I kuhõlleeɢ mennüüᴅ tüttäreᴅ, ep kuuluɢ näitä tütred on kusagile läinud, neid ei ole kuulda.
Vt. ka kuhõiᴅ, kuhõni, kuhõ-nibud́, kuhõõ, kuhõõtši

kura M Lu Ra J I (Li Ku), g kuraa Lu Ra J kur̆raa I = kurõa
J viskaa kotti üli kuraa pihaa viska kott vasakule õlale (üle vasaku õla)
M kui õikõa kõrva el̆lääʙ, siš tšiisõllaᴢ, a ku kura kõrva, siz laittaaᴢ kui parem kõrv kumiseb (= ajab pilli), siis kiidetakse, aga kui vasak kõrv, siis laidetakse
Ra ku kura silmä tšihguʙ, siz üväätä kui vasak silm sügeleb, siis (see ennustab) head
Ra kura tšäsi tšihguʙ, rahaa võttaa ĺibo rahaa antaa (kui) vasak käsi sügeleb, (siis tuleb) raha (vastu) võtta või raha (välja) anda
J siä meet kura poolõõ, miä õikasõõ sa lähed vasakule poole, mina – paremale
Lu ku tuuli tuulõp kurraa borttaa, laiva menep kurall galsall kui tuul puhub vasakule pardale, (siis) läheb laev vasakhalsil

kärsä Lu Li Ra J-Must. kärs Lu J-Tsv., g kärzää Lu Li Ra J
1. kärss | vn рыло, пятачок (свиньи)
Li Ra sigall on kärsä seal on kärss
Lu kärzääkaa sika roitab maata kärsaga tõngub siga maad
Lu katso, elä võta pitšää kärzäkaa, võta lühüü kärzäkaa vaata, ära võta pika kärsaga (põrsast), võta lühikese kärsaga
J sill nenä puhaz niku sigaa kärs sul (on) nina puhas nagu sea kärss
Lu sigaa kärsä sea kärss
2. tila, toru | vn носик, носок (сосуда), рыльце (деревянного) подойника
Li enne lühzikko toož õli puinõ. siz õli pitšä kärzäkaa. a ved́ nüt on nät rautõlüh-zikoᴅ, ni mitä nüt on kärzäᴅ, a siz õltii pitšäᴅ ennemalt oli lüpsik ka puust. Siis oli (see) pika tilaga. Aga nüüd, näe, on ju plekist lüpsikud, mis tilad (neil) nüüd on, aga siis olid (puulüpsikutel) pikad (tilad)
Li piip-paall õli kärsä tilapotil (kätepesunõul) oli tila
Li kärsä on, kussa rukamõinikass vesi virtaaʙ tila on (see), kust kätepesunõust vesi (välja) voolab
J rüüppää rõõska lühzikoo kärzess rüüpa rõõska (piima) lüpsiku tilast
J tšainikaa kärs teekannu tila.
Vt. ka lüpsikõõkärsä

laadia P M Lu J (K R-Reg. Kõ Ra) laadiaɢ (I) laatia J (K-Al. R-Lön. L P M Kõ Po Lu Ku) laatiaɢ (I), pr laadin K P Po Lu Ra J, imperf laatizin M Lu J Ku laadizin K R M Kõ J
1. teha, valmistada | vn делать, сделать, готовить, изготовлять, изготовить
Po laadittii pihtojee päälee valkõat paletiᴅ, kauniilõõ tšiutolõõ tehti õlgadele valged õlakud, punasele särgile
Lu uutta võrkkoa laadittii, pantii pullod i tšiveᴅ tehti uut võrku, pandi (külge) pullud ja kivid
Lu laadittii höütütüz niku starikka tehti hernehirmutis nagu vanamees (= vanamehe kujuline)
M laadittii varoga vatruškoita tehti kohupiimakorpe
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
2. panna, asetada | vn укладывать, укласть, уложить, сновать (основу)
J laadi kõig vešad üvässi paikõlõõ pane kõik asjad ilusti kohale
K naiz-laŋko võtab lahjaᴅ, laadib kaššaliisõõ (Al. 21) naislang võtab pulmakingitused, paneb kasetohust kotti
K laadittii pahnoppäi šuuba ülee pandi kasukas pahupidi selga
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaᴢ mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui (haud) aetakse juba kinni, ümberringi pannakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuu(de)lt palmitseti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele
M vihgod laatizimma kuhilailõõ vihud panime hakkidesse
Kõ korjattii kõik ühtee, laadittii kõik söökiᴅ lavvalõ korjati kõik kokku, pandi kõik söögid lauale
3. seada, korraldada; korda seada, valmis panna; katta lauda | vn улаживать, уладить, налаживать, наладить; устраивать, устроить, заготовлять, заготовить, приготовлять, приготовить, накрывать, накрыть (на) стол
Ra uulõt jo mennää koveraa, uulii laadiʙ, nõizõb itkõmaa huuled lähevad juba kõverasse, seab huuli, hakkab nutma
Lu miä laadin elämää näijjed üvässi ma sean nad hästi elama
J ku bõlõ ilmalla izüttä, tšen nõizõb laχsiilõõ teetä näüttämää, .. tšen nõizõb laχsii laatimaa rl (itkust:) kui pole (enam) ilmas (= elus) isakest, kes hakkab (siis) lastele teed näitama, .. kes hakkab lapsi kasvatama (korraldama)
K kunniz siäl laatias nuorikkõata venttsaasõõ (Al. 31) kuni seal seatakse pruuti laulatusele (minekuks)
I kõittš näitä laadiᴅ kui piäp kattaittaaɢ paned nad (=pesud) kõik valmis, kuidas tuleb vaalida
I opõnõ laadittuɢ hobune (on sõiduks) valmis pandud (= rakendatud)
Po nùorikoo emä laadib lavvaa pruudi ema katab laua
L lavvat kõikk laadittu, pitšät pulmaa lavvaᴅ lauad on kõik kaetud, pikad pulmalauad
J laaditaa pominlauta kaetakse peielaud
4. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться; снаряжаться, снарядиться
M no sis siäl üvällä sovulla kõõᴢ laadittii pulmõita pitämää no kui siis seal valmistuti heas läbisaamises pulmi pidama
Kõ laadimma menemaa asutame end minema
Lu laadizimm jo makkaamaa asutasime end juba magama (heitma)
M laadiʙ itkõmaa hakkab nutma
Ku laatizin korjaamaa marjoi hakkasin marju korjama
5. läbi saada, (omavahel) sobida; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune kangekaelne inimene, kellegagi ei saanud läbi
P võib laadia millõõ niiku lahsi võib sobida mulle nagu (oma) laps
6. rääkida, jutustada, pajatada | vn рассказывать, рассказать
J laadib õmass eloss, niku kaaska pajatõʙ pajatab oma elust, nagu muinasjuttu jutustab
Kõ sitä ain entizet starikad meil laadizivaᴅ seda pajatasid meile aina vanad (endisaegsed) taadid
J nät see ku laadi juttua vaat, küll see pajatas juttu!
Vt. ka laaditõlla, laadiussa, laadiuta, laahia, laatiita

latti M Ja-Len. Li Ra J, g latii Ra lad́ii [?] (M) laudi (ritvadest v. lattidest lagi rehealusel v. siseõuel) | vn жердный настил, колосниковая решётка (в овинах и водских крытых дворах)
Li latti on ülleellä, riigaa sene koominaa päällä niku laki pantu, ŕuugussõ. i sitä kutsutaa latti. sinne lattii panti õlgõᴅ. latti võib õlla i õvvõᴢ, kuza on õvvõᴅ. siz õvvõ pääl toož on latti. latti on se ŕuugussa tehtü laki. nämä võissa õlla plotnossi, a võissa õll i arvaa laudi on üleval, rehealuse peal(e on) nagu lagi tehtud, ritvadest, ja seda kutsutakse laudi. Sinna laudile pandi õled. Laudi võib olla ka siseõues, kus on siseõued. Siis siseõue peal on samuti laudi. Laudi on see ritvadest tehtud lagi. Need (= ridvad) võivad olla tihedalt, aga võivad olla ka harvalt
Li õvvõl on latti siseõuel on laudi
M siäl kanad magattii latilla kanad magasid seal laudil
M piäʙ mennä latilõõ; kase latti on õvvõza, a riheppääl on tšerdakka tuleb minna laudile; see laudi on siseõuel (-õues), aga toa peal (toapealsel) on pööning
J kuvod nõsõttii riigaa latilõõ (õle)kood tõsteti rehe laudile
M grooχotti siottii koominaa lattiisõõ tšiin sari seoti rehealuse laudi külge kinni.
Vt. ka lavahsimõᴅ, lavõhsimõᴅ

leipäliha M Lu leipä-liha ~ leipliha ~ leib-liha Lu (toores v. toiduks valmistatud) maks | vn печёнка (печень как пища в сыром или приготовленном виде)
Lu onõ leipäliha, se on kõva, a mikä on pehmiä, se on kerkiäin on maks, see on kõva, aga mis on pehme, see on kops
Lu leipä-lihaa žaaritõtaa pekiikaa maksa praetakse pekiga
M kui on uusi, siz on petšoŋka, a kui tšihuttaaᴢ, sis kuttsuaz leipäliha kui on toores, siis on {p.}, aga kui keedetakse, siis kutsutakse {l.}

lina K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (R-Eur. U vdjI) liina I-Len. (Lu) Лина Tum., g linaa Lu Li Ra J lin̆naa M lina J lina | vn лён
I linat tšülvääz nurmõlõ, siz lina kazvaʙ lina(d) (= linaseeme) külvatakse nurmele, siis lina kasvab
P makajaa linad matalaᴅ rl magaja linad (kasvavad) madalad
vdjI piäp koiratal lin̆naa tuleb koerastada lina (= linast koerased välja kitkuda)
J linad on pantu haakki linad on pandud kärbisele (kuivama)
Lu lina ku revitää, pannaa kupoloil, pannaa roivaal, sis kuivattaaᴢ, siz lagottaaᴢ maalõ kui lina kitkutakse, (siis) pannakse kubudesse, siis kuivatatakse, siis laotatakse maha
M viĺĺal on vihgoᴅ, a linal on roivaaᴅ. siz on piho, kõõz jo lin̆noo tappaaᴢ viljal on vihud, aga linal on kood. Siis on peo, kui juba linu kolgitakse
Lu linaᴅ lagotõttii maal i maal likkostii, niikavva piettii, ku vars märkeni linad laotati maha ja maas ligunesid, niikaua peeti, kuni vars (linaluu) mädanes ära
Kõ lina levitettii maaha, a sis pehmeni se lina; mõnikkaas paikkaᴢ pantii vettee, a meil maaha lina laotati maha, ja siis pehmenes see lina; mõnes kohas pandi vette, aga meil maha
J linad upotõttii autaa, linad likkoossa veeᴢ linad uputati (= pandi likku linaleo)auku, linad ligunevad vees
M õlivad linad ahõttu riigaasõõ (Set. 20) linad olid ahetud rehte
J linat pantii parsiilõõ kuivama linad pandi parsile kuivama
M meemmä lin̆noi raputtamaa, päissäred vällää läheme linu ropsima, (ropsime lina)luud välja
I linaa tappaaᴢ, sis tätä määliäᴢ lina kolgitakse, siis teda lõugutatakse
Li linnaa sugõtaa häglääkaa lina soetakse linaharjaga
J lina kraappima, lina karsima lina sugema
J linass tehtii rihmaa, kotona tšedrettii linast tehti lõnga, kodus kedrati
S lin̆noo ~ lin̆naa tšedrättii, kuottii kaŋgassa linu ~ lina kedrati, kooti kangast
M sińäkka õli linassa tehtü (sinine) sarafan oli lina(se)st (riidest) tehtud
M linolaiss kehnopiissa punottii kammitsaᴅ viletsamatest linadest punuti kammitsad
Li süämein lina (ropsimisel saadav) parim lina
M süämmizissä linoissa kuottu heeno kaŋgaᴢ on mokoma ahtikkõin parimatest linadest kootud peen(ekoeline) kangas on niisugune kitsuke
J lina butšk ~ lina roivõᴢ linakubu
J pjaatkõ linoi kimp linu (= 60 peod)
J linaa ṕastko ~ linaa päsk linakimp, -nuust (kimp ropsitud linu)
J linaa piho ~ Li lina piho linapeo
J kahs-kõlmõd lina pääsemä kaks-kolm linapeod
M need lin̆naa akanaᴅ kõik heenossi kuivõtattii ahjoᴢ i sis läpi tšiv̆vee veel javõttii need linaaganad kõik kuivatati ahjus peeneks ja siis veel jahvatati käsikivil
Lu linaa kalkkala ~ J lina pää linakupar
Li lina kuito linakiud
I lina seemeneᴅ linaseemned
J lina hägl linahari
J lina kaaskaa võip kuull litši kattilaa linamuinasjuttu (= vadja folklooris levinud muinasjuttu linast) võib kuulda Kattila lähedal
■
M meemmä linoita liukumaa lähme linu liuguma (= lähme vastlasõitu tegema, liugu laskma, et linad kasvaksid)
J lina räss on tehnü pehkosõ pezä linavästrik on teinud põõsasse pesa

lugõtuttaa M Kõ, pr lugõtutan M, imperf lugõtutin
1. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda | vn заговаривать, заговорить (от болезни)
M a vot ku ampait kõv̆vii vaivattii, siᴢ õli tožo mokom inehmin, tšen tuusi lugõtuttaa aga vaat, kui hambad kõvasti valutasid, siis oli samuti niisugune inimene, kes oskas posida
M taika-baba lugõtutti soolaᴅ posijamoor luges soolale (nõia)sõnad peale
2. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
Kõ mato on niglannu, piεb mennä lugõtuttaa madu on hammustanud, tuleb minna lasta lausuda
3. palvetada, palveid (peale) lugeda | vn читать молитвы
M pappi lugõtutaʙ preester loeb palveid (peale).
Vt. ka lukõa

luizgata P M Li J (Kett. Ja-Len.) luizgõta ~ luizgõtõ Lu luizgõt J-Tsv. luizgataɢ I, pr luiskaan P M Lu Li J, imperf luiskazin P J luiskõzin Lu J
1. luisata, luisuga teritada | vn точить, наточить бруском; оттачивать, отточить бруском
M eeste piäb vikastõ voolla, a siz luizgata algul tuleb vikat(it) lõigata, aga siis luisata
P luiskaan vikahtyõd luizgaakaa luiskan vikatit luisuga
I luiskaaʙ vikahtõõ oslalla luiskab vikati luisuga (teravaks)
Lu ku tülppäneʙ, taas piäʙ luizgõta kui (vikat) läheb nüriks, tuleb jälle luisata
2. luisata, valetada | vn врать
Lu tšem petteeʙ, jutõllaa: elä luiskaa kes valetab, (sellele) öeldakse: ära luiska!
J nii pajatõb lippassi, niku luiskaaʙ räägib nii libedalt, nagu luiskab
J luiskaap petell luiskab (luiskab valetada)
3. visata, heita | vn швырять, швырнуть
J süäntü de vihaizõssi luiskõᴢ minu sapanoo nurkka vihastas ja viskas vihaselt minu {s}-a (= linikutaolise peakatte) nurka
4. lüüa | vn шлёпать, шлёпнуть
J on luizgõnnu tõiss kõrvõlõ on löönud teist vastu kõrva (= on andnud teisele kõrvakiilu).
Vt. ka luiskaa, lärisä

lõikata K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R V) lõikõta M Lu lõikõtõ J lõikõt J-Tsv. lõikataɢ I leikata Kõ-Len. Ja-Len. Lu Li (K-Ahl. Ku Kr) leikõtõ Lu Лейката Pal₂, pr lõikkaan Kett. K R L P M S Lu Ra J leikkaan K Lu Li J leikaan ~ leikan ~ laikan Kr, imperf lõikkazin K P M V Lu Li Ra J lõikkõzin M J lõikõn [sic!] M lõikkazii I leikkazin Lu Li Ku leikkezin Lu
1. lõigata | vn резать, отрезать, раз-; вы-; кроить, выкроить, с-, рас-
M elä ruta lõikata, ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs ära rutta lõikama: üheksa korda mõõda, (aga) siis alles lõika
M panidoraa alalehtoita ail lõikkaamma lõikame alati tomati(taime) alumisi lehti
Li leikkas suurõõ pütšüü leipää lõikas suure kääru leiba
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks (lõiguks)
M mind́a lõikkõ [sic!] sõv̆vaa paloss minia lõikas riide (rõiva) tükkideks
Lu ku mentii erii, siiz leipä lõikattii poolittaa kui mindi lahku, siis lõigati leib pooleks
J lõikka opõizõõ arjõ lühepessi lõika hobuse lakk lühemaks
L ku meni tüttärikko mehelie, täll ivuuhsõd lõikattii kui tüdruk läks mehele, (siis) lõigati tal juuksed (lühikeseks)
P tšüüsii lõikkazivaᴅ lõikasid küüsi
M kartaa lõikataᴢ i rautavittsaa kartasaksijeekaa plekki ja traati lõigatakse plekikääridega
R kurahsõll avõõ lõikkamma vihgoᴅ lõikame noaga vihud (sidemest) lahti
Lu nahka leikattii kurasõl poiᴢ nahk nüliti noaga
J pariskunt niku tõin tõizõss lõikõttu: mõlõpi lühükkõizõd ja paksuᴅ abielupaar (on) nagu teineteisest lõigatud (= nagu kaks tilka vett): mõlemad lühikesed ja paksud
Ra lihanõ tšeeli luizõõ kaglaa lõikkaaʙ vs lihane keel lõikab luise kaela (= kuri keel võib inimese tappa)
2. katki lõigata, vigastada | vn порезать
Ra sõrmi on lõikõttu i nõisi mätänemää sõrm on katki lõigatud ja läks mädanema
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe katki, (siis) tuiksoonest purskas verd
J lõikkõz enellez jalkaa glazii ruuokaa lõikas endale jalga klaasikilluga
Lu sooz on leikkaava roho, ku tõmpaat, siz leikkaaʙ soos on lõikhein, kui (seda) tõmbad, siis lõikab (kätte)
3. (sirbiga vilja) lõigata | vn жать, сжать (серпом)
M on aika õzraa lõikata on aeg otra lõigata
P sirppi lõikkaab üvässi sirp lõikab hästi (vilja)
4. raiuda; maha raiuda; (metsa, palke) raiuda v. lõigata; (peeneks) raiuda (puid, kapsaid jne.) | vn колоть, наколоть, рубить, вырубить, от-, с-; сечь, отсечь; шинковать, нашинковать
M tširvee terä, millä lõikataᴢ kirvetera, millega raiutakse
Lu rihel leikattii akkunaᴅ majal(e) raiuti akna(augu)d (seina)
Lu mehed mentii merejääl, leikattii mainõᴅ mehed läksid merejääle, raiusid noodaaugud
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
P meni mettsävahti näüttämää kuss lõikata puit läks metsavaht näitama, kust puid raiuda
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, lõi (pani) templid otsa
M meni mettsää lõikkaamaa läks metsa lõikama
Ra kassinn õli mettsä, peremeheekaa kõik lõikkazin siin oli mets, peremehega raiusime (raiusin) kõik maha
J jõka puu, mikä üvvää viĺĺaa eb kasvata [= ep kazvata], lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
J võta nüd lõikkaa kõik pääd maolt vällää (muinasjutust:) võta raiu (mõõgaga) nüüd maol kõik pead maha
Lu kassuriikaa lõikõtaa kapussaa kiiniga raiutakse kapsaid (peeneks)
P tämä pajataʙ, niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib (nii), nagu kirvega raiub
5. tahuda | vn тесать, вытесать
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
6. (palkhoonet) ehitada, üles raiuda | vn рубить, срубить (избу, дом)
K vanad mehed rihtä ize lõikkazivaᴅ endisaegsed mehed (vanad mehed) raiusid (palkidest elu)maja ise üles
Lu piäb rihi leikõtõ (piäb rihi salvoa) tuleb (palk)maja üles raiuda
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, ei ole kirvest, ehitab maja, pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
7. tappa; maha murda | vn убивать, убить; колоть, заколоть, резать, зарезать; загрызать, загрызть
M tappõluza lõikõttii mokoma üvä pojo kakluses tapeti niisugune hea poiss
L ep sinua miltineid myõkka lõikkaa ei sind tapa ükski mõõk
L nastassia päivällä .. lõikattii seness päiväss borana. jõka talo lõikkaz bora-naa, i liha sei kotonna anastasiapäeval .. tapeti selleks päevaks oinas. Igas talus tapeti oinas (iga talu tappis oina), ja liha söödi (sõi) kodus
M väliz lõikkaat kan̆naa vahel tapad kana
M vazik̆kaa lõikkõzimma tapsime vasika
K lõikatassõ sika tapetakse siga
V sütšüzüss lõikkaz lihass, varap ei lõikattu sügisel tappis (härja) lihaks, varem ei tapetud
Lu susi leikkas kitsii hunt murdis kitse (maha)
8. kohitseda | vn охолащивать, охолостить
M sika on jo lõikattu siga on juba kohitsetud
9. lõigata, opereerida | vn оперировать
J tälle kazvõp sihee kõhtaa liig liha, kuza õli lõikõttu tal(le) kasvab sinna kohta liigliha, kus(t) oli lõigatud
Kõ boĺnittsaz lõikataᴢ haiglas opereeritakse
10. (katki, auklikuks) süüa (koi kohta) | vn поедать, поесть (о моли)
Ra koi lõikkaap sõppaa, lõŋksõppaa rohkaʙ koi sööb riiet, enamasti villast riiet
Lu maai·lmaa peen, a sõvaa lõikkaaʙ (koi on) ilmatu väike, kuid riide sööb (katki)
■
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees: silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
P tämä meneb üli tiessä, lõikkaap tie ta läheb üle tee, läheb (lõikab) põiki üle tee
Lu tämä meni rissi teessä, leikkaᴢ minuu tee ta läks risti (üle) tee, läks (lõikas) põiki üle minu tee
Lu näd leikkaz mennä, pani menemä näe, läks (lõikas) minema, pani minema
Lu leikkaab menemää, kuhõõ tahoʙ paneb (lõikab) minema, kuhu tahab
J lõikka menemä käi minema!
J lõikkaab vassaa (pajatta) raiub vastu (rääkida)
Lu leikkava roho raudrohi, verihein.
Vt. ka lõikkoa

läävä [< is] Ränk Lu (P-Len. Ku), g läävää Lu laut | vn хлев
Lu lehmill õli õvvõz läävä lehmadel oli (kinnises sise)õues laut
Ku a ko tuli keväᴅ, siz lehm mörni lääväᴢ, süvvä tahto aga kui tuli kevad, siis lehm ammus laudas, tahtis süüa

maarjapäivä M Lu maarjapεä [sic!] L maarja-päivä Lu maaŕapäivä J maarjapäev | vn праздник богородицы (25. III paastu- e. punamaarjapäev | vn благовещение; 15. VIII rukki- e. tulimaarjapäev успение; 8. IX ussimaarjapäev рождество богородицы)
M välipühäpäiväᴅ on maarjapäivä, kupoĺopäivä, pädräpäivä, iiĺapäivä, hlaaripäivä argipäevadele langevad pühad on maarjapäev, jaanipäev, peetripäev, eliapäev, floorusepäev
J maaŕapäivänn tšäütii kabrioᴢ (rukki)maarjapäeval käidi Koporjes
Lu kallaa püütämää ep saa mennä maarjapäiväl maarjapäeval ei tohi kala püüdma minna
Lu a maarja-päivä, ku mussa katti tuõb vassa vai meeb rissii teessä, siz jutõltii: eb lee õnnia aga maarjapäev(al), kui must kass tuleb vastu või läheb üle tee, siis öeldi: ei ole õnne

maho P Lu Li Ra J-Tsv. I (Ku), g mahoo Lu aher | vn яловый; J maholt lehmelt piimä niku linnult ahtralt lehmalt (saad) piima nagu linnult; J tänävoonn ruska lehm eb jooznu, jäi mahossi tänavu punane lehm ei paaritunud, jäi ahtraks; Li sika om maho siga (= emis) on aher:
Li kõiɢ elämäd võissaa õlla mahoᴅ kõik loomad võivad olla ahtrad
■
Li ko pilvitteeʙ, a vihmaa p saa, siz jutõllaa: ep siin pilvez vihmaa õõ, se on maho pilvi kui pilvitab, aga vihma ei saja, siis öeldakse: siin pilves vihma ei ole, see on aher pilv
Lu se on maho pari see on lastetu abielupaar.
Vt. ka mahikka, mahikko

mannarooppa M Lu mannapuder | vn манная каша
M a siz nõisas tšihuttamaa mannarooppaa, sinne panna piimää, võita, vähäkkõizõõ soolaa, saaχaria i vot senel roopal alkaas sööttää aga siis hakatakse keetma mannaputru, sinna pannakse piima, võid, väheke(se) soola, suhkrut ja vaat selle pudruga hakatakse söötma (last)

meespooli S I (Ar. Kett.) meespool K Kõ Lu miespuol K-Al. miespohl Kr
1. mees, meesterahvas | vn мужчина
K ku miespuol nõisi naimaa, siiz laulõttii lauluita (Al. 58) kui mees hakkas naist võtma, siis lauldi laule
K siᴢ miespuoliilõõ kõikkiilõõ kušakaᴅ, a naizväelee .. rätikkõizõd (Al. 31) siis meestele kõigile (kingiti) vööd, aga naistele .. rätikesed
Lu meespool on kõvõpassi väär ku naispool mees on (riius) rohkem süüdi kui naine
2. adj isane (looma kohta) | vn самец
Kõ meespool katti kõuts (isane kass).
Vt. ka meeᴢ

meezrahvaᴢ Kõ Ku meez-rahvaᴢ Ku meez-rahvõᴢ J-Tsv. mees, meesterahvas; mehed, meesvägi | vn мужчина; мужчины
Ku luzikkᴀ ko tokub maahaa, siz naizrahvas tuap pertt́śii, a veittsɪ ko tokuʙ, siz meezrahvas tuaʙ kui lusikas kukub maha, siis tuleb naisterahvas tarre, aga kui nuga kukub, siis tuleb meesterahvas
Kõ ülipiikko, senessä tehtii kaattsoi meezrahvaalõõ piitagune kangas, sellest tehti meestele pükse

mullikka P M Lu Li J-Must. mulikka Lu, g mullikaa: mulikaa Lu
1. mullikas | vn подтёлок, тёлка
P kui õli kahs vai kõlm kuuta, juoltii vazikka, ärtšä vai lehmävazikka, a kui õli ühs vuosi jo, siᴢ juoltii mullikka kui oli kaks või kolm kuud (vana), öeldi vasikas, härg- või lehmvasikas, aga kui oli juba üks aasta (vana), siis öeldi mullikas
M voosi kahõsaa kuuta, kahs vootta eez johsõmissa on mullikka; ku johzõp siz on õhva aasta kaheksa kuud (või) kaks aastat enne paaritamist on mullikas, kui paaritub, siis on õhv
2. härik, härjavärss | vn молодой бык, бычок
Lu ärtšein vazikka sütšüzüssä on mullikka härgvasikas on sügisel (juba) härjavärss.
Vt. ka lehmämullikka, ärtšämullikka

munamaa Li = maamunmoo
a munamaa estää kõrrõttii. kõrrõttii, siz äesettii aga kartulimaa kõigepealt korrati; korrati, siis äestati

mõni Len. K L P M Kõ S Po Lu Li J I (U Ra) moni (Lu Ku), g mõnõõ M Lu Li Ra J mõn̆nõõ M mõnee K-Ahl. mõne Lu-Must.
1. mõni | vn некоторый, иной
M mõni suv̆vaab juuvva uusia munnõõ mõni armastab juua tooreid mune
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, mõni paab i umalaa meskit tehakse suhkrust, pannakse suhkrut ja pärmi, mõni paneb ka humalat
J mõni kanaa muna on tarkõp ku kana vs mõni (kana)muna on targem kui kana
J mõnõd baabuškat, tšed jumalaa pitiväᴅ, õlivat kõlmõt päivää süümättä mõned eided, kes uskusid jumalat, olid kolm päeva söömata
M mõni inehmin mõni inimene
2. mitu | vn несколько
Lu isiä on mõnta, a emä on ühs vs isasid on mitu, aga ema on üks
K mõnikkaall pokoinikall mõnt entšiä idgõb ääleltä mõnele surnule itkeb mitu inimest
L ukkojürü ammub mõnyõ puolyõ pikne sähvib mitmele poole
M a siz üv̆vii virutattii mõnõza veezä aga siis loputati hästi mitmes vees
L mõnõss vuvvõss menen lidnaasyõ lähen mitmeks aastaks linna
I nättii mõnta kõrtaa nähti mitu korda
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ tuleb õige mitme versta tagant
M väärizikko tee, siäl on mee tää mõnõt kolõnaᴅ käänuline tee, seal on mine tea mitmed käänakud
L se puu mõnii satoita vuosiita viez lieb õllu see puu on olnud vees mitusada aastat (mitmeid sadu aastaid)
J narri mõnõll viisii narris igaviisi (mitut viisi)
J mõnõll tavall ~ mõnõll viittä mitmel viisil, mitut viisi, mitmeti
Li mõnõõ karvõin mitmevärviline; mitut karva
3. relat (kui) mitu | vn сколько; сколько .. столько ..
M mitattii, mõnt vakkaa sai peremeez riigassa õzraa mõõdeti, mitu vakka sai peremees (ühest) ahtest (rehetäiest) otra
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (hinge), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
Kõ mõnt kõrtaa tšako kukuʙ, nii mõnta voott leed veel elämää (kui) mitu korda kägu kukub, nii mitu aastat elad veel
4. interrog mitu | vn сколько
I mõnta päivää nõizõt siellä õlõmaa mitu päeva (sa) seal oled?
J mõnõõ harkkamusõ päälee kase püssü ammuʙ mitme sammu peale see püss laseb?
■
J mõni kõrt mõnikord, vahel
J mõnõ aiga perält mõne aja pärast
Lu mõnõssi aigassi mõneks ajaks, tükiks ajaks, pikaks ajaks
Li see õli aikaa jo, mõnt aikaa takaaᴢ see oli juba ammu, kaua aega (mõni aeg) tagasi
M kaŋkaaᴅ kõik tõmmõttii aŋgõõ päälee, i vot aŋgõõ päällä kanni valgõsõttii mõnt mõnissa kõrtaa (linased) kangad tõmmati kõik lumekooriku peale, ja vaat lumekooriku peal niiviisi pleegitati mitu-mitu korda
Kõ mõnt tunnia leeʙ mis kell on?
Ra mõnt tunnia tämä leep koton mis kell ta kodus on (= koju tuleb)?
I mõnõssa tunnissa algap kase üüitku mis kell(ast) see öine nutt (lapsel) algab?
Li mõnt teill on vootta kui vana te olete?
J kõns siä süntüziᴅ, mõnõll tšisla millal sa sündisid, mis kuupäeval?
J mõni nurkikko, mõni (paĺĺo) kantõzikko hulknurk(ne)

mätäᴢ K R P M Lu Li J I (Kett. Kõ) Мятясь ~ Метась Pal₁ Ме́дасъ Pal₁ Ii-reg₁, g mättää M Lu Li J I mättεä P
1. mätas; küngas, kõrgendik, (väike) mägi | vn кочка, неровность дерна, бугорок; холм, горка
J kehno einä lüüvve, kuza paĺĺo mättäit (seal on) halb heina niita, kus on palju mättaid
M a lagassaas sentäh̆hee, etti siiz leeb üvä vikastõõlla lüüvvä, mättäät kõik lutissõõb rovnõissi aga (põldu) rullitakse sellepärast, et siis on hea vikatiga niita, vajutab mättad kõik tasaseks
M kootšittii mättäitä lõhuti mättaid (mättakirvega)
M eb õõ sitä mätässä, kuza b emo oogannu ei ole seda mätast, kus ema(ke) poleks puhanud
J konna hüppäz mättäält mättäälee konn hüppas mättalt mättale
Lu kõrkaa mätäz on, kutsuttii aarmakallaᴢ kõrge küngas on (Jõgõperä lähedal), (seda) kutsuti {a.}
Lu rüsümä tšülä õli mättää pääl, jõki õli väliᴢ Rüsümäe küla oli kõrgendiku peal, jõgi oli vahel
Lu võhkjärvee mättää pääl menimmä musikkaa Võhkjärve künkale läksime mustikale
2. (muru)mätas, rohukamaratükk | vn дернина, дёрн
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, (muru)mätastest
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaz mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui juba aetakse (haud) kinni, ümberringi laotakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis.
Vt. ka arja-mätäᴢ, savõõmätäᴢ

mörnää Lu (Li Ku), pr mörnän Lu Li Ku mörnen Lu, imperf mörnin Lu Li
1. hüüda, hõigata; karjuda, röökida; kõmistada (jämeda häälega) | vn кликать, кликнуть; кричать, крикнуть, орать, заорать
Lu piäb mörnää kõvõpassi, kaukõpõll kuuluuʙ tuleb hüüda kõvemini, (siis) kuuldub kaugemale
Lu süämizää kõvassi mörnäb minuu päällee vihaga karjub kõvasti minu peale
Lu elä mörnä, sinnua tšenni ep peltšää ära (tühja) karju, sind ei karda keegi
Li nii paĺĺo mörni, što ääli nõisi kärizemmää nii palju röökis, et hääl hakkas kärisema
Lu itkuri lahz mörnäb aina nuttur laps röögib aina (nutta)
Lu siä mörneᴅ niku astjaa põhjassa sa kõmistad nagu astja põhjast
2. möriseda, möirata (karu kohta) | vn рычать, реветь (о медведе)
Ku ja its ain mörnäp kovassᴀ karu ja karu ise aina möirgab kõvasti
3. ammuda, möögida | vn мычать
Ku a ko tuli keväᴅ, siz lehm mörni lääväᴢ, süvvä tahto aga kui tuli kevad, siis lehm ammus laudas, tahtis süüa
4. (valjusti) häälitseda, laulda, vinguda, huigata, siristada jne. (lindude, rohutirtsude kohta) | vn подавать голос, петь, свистеть, щебетать, стрекотать, чирикать, трещать и т. д. (о птицах, о кузнечиках)
Li kiivlikka, mussa lintu, valkaa rinta, ku lennäp siz ain mörnäʙ kiivitaja, must lind, valge rind, kui lendab, siis aina häälitseb
Lu ku bõõ kauga vihmaa, sis sakkõli mörnäb vihmaa, sis tuõb vihmaa kui kaua pole vihma (olnud), siis vihmakull vingub vihma, siis tuleb vihma
Lu hüüpiäz mörnäb üüllä öökull huikab öösel
Lu roholinnud mörnäveᴅ rohutirtsud siristavad.
Vt. ka muukkia, mõlisa, märisä, märnää, mörisä, mörätä, mülisä, müütšiä

naizvätši (K-Al.) naised, naisterahvad, naisvägi | vn женщины
siz miespuoliilõõ kõikkiilõõ kušakaᴅ, a naizväelee mokomad samad rätikkõizõd (Al. 31) siis (kingiti) kõigile meestele vööd, aga naistele samasugused rätikukesed

paasa¹ M, g paazaa hapupiima põhi (ilma koorekihita hapupiim) | vn простокваша (без верхнего слоя сметаны)
tuõp kõva i see jäm̆miä läntü piimä, siᴢ võttaaᴢ üle vällää, a sis see paasa, se läntü lõhgatas kanni nellätessee i sis pannaᴢ ahjoo tuleb kõva ja paks hapupiim, siis võetakse hapukoor (pealt) ära, aga siis see (hapupiima) põhi, see (järelejäänud) hapupiim lõigatakse niimoodi neljaks (osaks) ja siis pannakse ahju

paastõri M Lu Li J paasteri Li paastori Ra paastari J pastõri Lu-Len., g paastõrii M Lu (karjase) abiline, abikarjus | vn подпасок (в помощь пастуху)
Lu ku on suur karja, karjuššil on paastõri kui on suur kari, (siis) on karjasel abiline
J liika om peem pojukkõin, taita ep kelpaa karjušii paastõrissi on liiga väike poisike, vist ei kõlba karjase abiliseks
Lu paastõri õli końušnikaa apinikka abikarjus oli hobusekarjuse abiline
Li ku meil końušnikka palkõttii i paastõri tooš palkõttii, siz maarjaassaa tšäütii końušnikka i paastõri üüttää i päivittää, a maarjassa nõisi tšäümää üüttää końušnikka i eittsenikka talossa, tšell õli õpõn, päivittää tšäi paastõri kui meil hobusekarjus palgati ja abikarjus ka palgati, siis maarjapäevani käisid hobusekarjus ja abikarjus öösiti ja päeviti, aga maarjapäevast hakkas käima öösiti hobusekarjus ja õitsiline talust, kus (kel) oli hobune, päeviti käis abikarjus

perätüssää: perät́śüssää Ku üksteise järel | vn поочерёдно, подряд, один за другим
a siz välissᴀ̈ lähett́śii menemää poiz niku juuressᴀ hiĺĺakkoottaa, perät́śüssää aga siis vahel (nad) läksid minema nagu juurest (ära) tasa, üksteise järel

petšoŋka P M J I (K) petšoŋk J-Tsv., g petšoŋkaa J maks (inimese v. looma siseelundina); (tapetud looma) maks (toorena) | vn печень; печёнка
M inehmizel on petšoŋka inimesel on maks
M lampaall on petšoŋkas klopiᴅ, kuivõõʙ, võip taugõta lambal on maksas lutikad, kidub, võib lõppeda
M kui on uusi, siz on petšoŋka, a kui tšihuttaaᴢ, sis kuttsuaz leipäliha kui (maks) on toores, siis on {p.}, aga kui keedetakse, siis kutsutakse {l.}
K a h́erralõõ võtti i tõi senee koiraa petšoŋkaᴅ (muinasjutust:) aga võttis ja tõi härrale selle koera maksa
J sigaa petšoŋka žaaritõttii seamaks(a) praeti
P petšoŋkaz on sappi, sitä ep süvvä maksa küljes on sapp (= sapipõis), seda ei sööda

prodoĺnoi M:
naizikko ain vurtsib meh̆hee päälee, a siz mehed juõllaz: niku prodoĺnoi saha sah̆haap kaglaa naine aina toriseb mehega, aga siis mehed ütlevad: nagu lauasaag saeb kaela

prostoi Kõ Lu Ra J-Tsv. prostõi M (I), g prostoi J
1. lihtne, igapäevane, tavaline; labane, labasekoeline (kanga kohta) | vn простой, обыденный, обыкновенный; полотняного переплетения (о ткани)
J kõvassi prostoi inimin, hot́ ize on herr väga lihtne inimene, kuigi ise on (mõisa)härra
I kane brännikaᴅ entiiᴢ õlivaᴅ mokomaᴅ prostõiᴅ need endisaegsed präänikud olid niisugused lihtsad
Lu prostoi vätši lihtrahvas
J koto-kaŋkass õmmõlla prostoit sõppa kodukootud kangast õmmeldakse igapäevaseid rõivaid
J piimme prostoit juttua ajasime tavalist juttu
Ra ku toimikkoin, siz on nellä suksia, a ku prostoi kaŋgõᴢ, siz on kahs suksia kui (kangaspuudel) on toimne (kangas), siis on neli tallalauda, aga kui (on) labane kangas, siis on kaks tallalauda
Lu prostoi pitsukii kõhta tuõp paksupi lühikese pleisi (lihtpleisi) koht tuleb jämedam
Lu prostoi kartta mängukaart, millel pole pilti
2. sõbralik, seltsiv | vn товарищеский, дружественный, приветливый
Lu mill on prostoi tapa mul on sõbralik loomus
Lu enepitäväin valitsõb inemissä, ep taho pajattaa; tšen on prostoi inemin, se pajatap kõikkijõõkaa upsakas valib inimest, ei taha (igaühega) rääkida, (aga) kes on seltsiv inimene, see räägib kõigiga.
Vt. ka prosta

puhassua M Lu J puhasssuaɢ I, pr puhasuʙ M Lu J, imperf puhassu J
1. puhtaks muutuda v. saada, selgineda | vn очищаться, очиститься; проясняться, проясниться
J uutõõ kaivoo pantii pihookaa soolaa, a siz vesi puhasuʙ uude kaevu visati (pandi) pihuga soola, et (aga) siis vesi muutub puhtaks
J nägolt puhassunnu nägu on puhtaks saanud
Lu taivas puhasup pilviissä taevas selgineb pilvedest
2. (päramistest) puhastuda (pärast poegimist) | vn очищаться, очиститься (от последа)
M a sis kui lehmä puhasuʙ üli kõlmõõ tunnii, siz lühsääz esimein kõrt per̆rää puhassumissa aga siis, kui lehm puhastub (kui lehmal tulevad päramised ära), siis kolme tunni pärast lüpstakse esimest korda pärast puhastumist

radgata Kett. K L M, pr ratkaan Kett. K L M, imperf ratkazin K L P M
1. katki rebida, lõhki ajada | vn порывать, порвать; разрывать, разорвать; обрывать, оборвать
L naglaasyõ ratkazin sõrmyõ tõmbasin sõrme naela otsa katki
K M suur pala suu ratkaaʙ vs suur tükk ajab suu lõhki
M ratkaa millõ šiška rebi mulle (üks) narts!
2. ära v. lahti rebida, kiskuda | vn рвать, рвануть; дёргать, дёрнуть
L ženiχa ratkas tõmpas poduškaa brüŋgilt peigmees rebis, tõmbas padja pruutneitsitelt
M a mõnikkailta piäʙ radgata siᴢ vesipääᴅ kõõs sünnüʙ lahs aga mõnedel tuleb siis vesipead rebida, kui laps sünnib.
Vt. ka ratkaa, ratkoa, ratkõa

rahka Po Lu Li Ra rahk Ränk J, g rahgaa Po Lu Li Ra J kohupiim | vn творог
Lu piimää sellä happanoitõtaa, tahotaa jamakkaa ja rahkaa piima hapendatakse sellepärast, (et) tahetakse (saada) hapupiima ja kohupiima
Li koorõd võtõtaa poiᴢ, siz jääb läntü, a lännüü paad ahjoo, sis saad rahkaa koor võetakse ära, siis jääb hapupiim, aga hapupiima paned ahju, siis saad kohupiima
Ra rahgassa tehtii vatruškõᴅ i hapo piimää kohupiimast tehti korpe ja haput kohupiimajooki
Ra rahgõt pantii astjaasõõ i vettä pantii päälee i painõt päälee kohupiim pandi astjasse ja vett pandi peale ja vajutis(ed) peale
J vee rahk lännikko kuhnisõ vii kohupiimalännik kööki.
Vt. ka haporahka, koor-rahka

rautalühzikko: rautõlühzikko Li plekklüpsik, plekist lüpsik | vn жестяной подойник
a ved́ nüt on nät rautõlühzikoᴅ, ni mitä nüt on kärzäᴅ, a siz õltii pitšäᴅ aga nüüd, näe, on ju plekklüpsikud, mis tilad (neil) nüüd on, aga siis olid (puulüpsikutel) pikad (tilad)

rissilahsi: rissilahs M risslahsi ~ risslaχsi J ristilaps | vn крестник, крестница
M kase on min̆nuu rissilahs; a ku näitä on mõnta, siz juõllaᴢ, näväd on minu rissilahzõᴅ see on minu ristilaps; aga kui neid on mitu, siis öeldakse: nemad on minu ristilapsed
J tšen õli risslaχsi, se anti munaa kes oli ristilaps, sellele (see) andis muna

rooppa Kett. Ränk K-Ahl. K-Al. K P M Kõ S Lu Li Ra I (vdjI) ruoppa L Ko (K P) rùoppa Po roopp J-Tsv., g roopaa Kett. K S Lu J I puder | vn каша
M kõikõllaissa rooppaa tšihutattii piimää päälee igasugust putru keedeti piimaga
Lu ku suurimoiss teh́h́ää vetelää süükkiä, jutõllaa suurimikko, a ku on jämmiä, siz on rooppa kui tangudest tehakse vedelat sööki, (siis) öeldakse (tangu)kört, aga kui on paks, siis on puder
Li rooppa teh́h́ää suurimassa, a velli teh́h́ää javossa putru tehakse tangudest, aga körti tehakse jahust
Li roopat pannaa umpi-ahjoo automaa pudrud pannakse kinnisesse ahju hauduma
M roopalõ piäp kaugaa autuuta, la üv̆vii turpoovaᴅ suurimaᴅ puder peab kaua hauduma, las tangud hästi paisuvad (turbuvad)
Li rooppa jo pörpötäʙ puder juba podiseb
I kettu on ahjoza piimäzä .. roopaa päälä tožo kettu õli ahjus (hautatud) piimal on nahk (peal) .. pudru peal on ka nahk (= koorik)
P pajatab niku rooppaa suu täünä kk räägib, nagu (oleks) suu putru täis
P tšihutõttii griettsinaa ruoppaa keedeti tatraputru
M manna rooppa mannapuder
M javo rooppa jahupuder
Li õzra rooppa odratangupuder.
Vt. ka greettsinarooppa, inar-rooppa, javorooppa, lõppurooppa, mannarooppa, marjarooppa, nisurooppa, pšonarooppa, pühä-rooppa, riisurooppa, rüizjavorooppa, rüizrooppa, suurima-rooppa, šona-rooppa, õzrarooppa

rüüdi K L P M Kõ Lu J (R-Reg.) rüüti Ränk K-Ahl. M J rüdi M-Len., g rüüdii P L M Lu J rüü, murd. rüüd (endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v. mungarüü | vn (старинный длинный холщовый) балахон; монашеская ряса
K rüüdi õli kaŋkaass tehtü entin sõpa rüü oli linasest riidest tehtud endisaegne rõivas
Lu minuu ämmää aikan õli rüüdi, õli valkaa kaŋkain ja toimikkõin minu vanaema ajal oli rüü, oli valge linane ja toimne
M mehed rüütiä peettii mehed kandsid rüüd
L ženiχalyõ annõttii ärmäkko i rüüdi, i rüüdilie kušakka peigmehele anti pikk-kuub ja rüü ja rüüle vöö
J enne minu mälehtüss med́d́e rahvõz veel tšäi rüüdiiᴢ enne minu mäletamist käis meie rahvas veel rüüdes
M nüd on paĺto, a siz õli rüüdi nüüd on palitu, aga siis oli rüü
P rüüdii rüppü rüü hõlm
J ihad lad́d́õd niku papii rüüdill käised laiad nagu preestrirüül
P manaχaa rüüdi õli üllä mungarüü oli üll (= seljas)

savśe·m M Lu I üldse, sugugi | vn вообще, совсем
M strašnoi näteli, siz vanad rahvaad vijjenpään savśe·m ep söötü (kui oli) kannatusnädal, siis vanarahvas reedel üldse ei söönud
Lu tševvääs ku näet konnaa veeᴢ, siz elo meeb üvässi, a ku näet taukõnutta, sis savśe·m eb õõ üvä kui kevadel näed konna vees, siis läheb elu hästi, aga kui näed surnut (= surnud konna), siis ei tule üldse head

seinäloomipuuᴅ M pl seinakäärpuud | vn стенная сновалка
seinällä õli kahs riukua, i kepid õli pantu, näväd õltii seinäloomipuuᴅ, ned́d́ekaa piti joonitõlla, a loomipuut kui on, siz niku isuᴅ seinal oli kaks latti, ja pulgad olid pandud, need olid seinakäärpuud, nendega (käärides) pidi (edasi-tagasi) jooksma, aga kui on (tavalised) käärpuud, siis (käärides) nagu istud

siiᴢ Kett. K U M Kõ Lu Ra J I siis K-Ahl. R-Eur. Lu-Len. Lu-Must. J-Must. siiz Al. M-Set. siizä Lu-Len. sii J siᴢ Kett. K U L P M Kõ Po Lu Li J I Ku sis K-Ahl. R-Lön. M-Set. Lu-Len. I Kr siz ~ sise K-Ahl. siss K-Sj. Kr śihś ~ si Kr
1. siis | vn тогда
J veśol aik õli siiᴢ lõbus aeg oli siis (= meie noorpõlves)
J sii jo tuli jürtši-oomnikko siis jõudis juba kätte jüripäevahommik
I i sis kastõ·šmõtta tunnia kase murtšina tuli, siis piäp pereh süüttääɢ ja siis kell kaksteist tuli (see) lõuna, siis tuleb perele süüa anda
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti savipilli põletati ahjus, siis tuli tugev ja ilus
Lu kreslat teχ́χ́ää semperässä, siis saab veittää einää i alkoa, sis kuurma saap tehä lad́d́assi laamits tehakse (reele) seepärast, (et) siis saab vedada heina ja puid, (et) siis saab koorma teha laiaks
Lu kuras piäb hiuttaa, terävä siz leeʙ nuga tuleb ihuda, siis saab terav(aks)
Lu ku kuu sünnüʙ, siz on uus kuu kui kuu luuakse, siis on noor kuu
P ku miez bõlõ koton, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
Kõ se ku latõli entiziä eloja, ni siis sai nagra (Len. 212) kui see pajatas (ladus lugusid) endisest elust, siis sai alles naerda
Lu tšen meeb mehele vai koolõʙ, siiz itkõvad ääntä (kui) keegi läheb mehele või sureb, siis itketakse
2. siis, seejärel | vn потом, затем
P iestää duumaa, sis pajata vs enne mõtle, siis ütle
Kõ sis häglättii, siiš tšedrättii siis soeti (lina), seejärel kedrati
Lu tämä siz millõõ anti suuta, proššatimma siis ta andis mulle suud, jätsime jumalaga
L sis ko tultii tšerikossa, sis süötii siis, kui tuldi kirikust, siis söödi
P a ko on perekosa lad́d́alõ lagotõttu, päivä kuivataʙ, siz arookaa ajaass kaarõõlõõ aga kui heinakaar(ed) on kaarutatud (laiali laotatud), päike kuivatab (heina), siis aetakse (hein) rehaga kaaretiseks
J eestä peze silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese silmad, siis alles istu laua taha (sööma)
Lu kõrta tšümme tämä ain tšüsü, perää siis jo süäntü (Len. 278) korda kümme ta aina küsis, pärast siis juba vihastas
3. (kui ...), siis | vn (если ...), то
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu ku piäb mennä ĺuukumaa, sis piäp saaniikaa mennä kui tuleb minna lõbusõitu tegema, siis tuleb saaniga minna
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui rebid kärna ära, siis hakkab veri tulema
Lu ku kana munnaa süüʙ, sis piäb nokkaa põlõttaa kui kana sööb mune, siis peab nokka põletama
I kõõs silmäd vaivattii, siz lazzõttii vet̆tee(see) kopeikka kui silmad valutasid, siis lasti vette kopikas
P tšähsiäss, sis piäp tehä (kui) kästakse, siis tuleb teha
4. siis (abisõna, partikkel) | vn же (частица)
J jääkaa siis terveessi jääge siis terveks!
Lu tulõ siiz meile tule siis meile
P millin tämä õli siiᴢ missugune ta siis oli?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
U kui sis kaŋgaz leeʙ milline (kuidas) siis kangas tuleb?
K tahot siä siz mennä tällee tahad sa siis talle (naiseks) minna?
P se ennusab etti med́d́e talo põlõb vällää, vai siz müö vanat kuolõmma see ennustab, et meie talu põleb maha, või siis meie, vanad, sureme
M tšäütii eittsee, sis siäl õppizivad laulamaa vad́d́akkod́d́e lauluja käidi õitsil, seal siis õppisid (nad) laulma vadjalaste laule.
Vt. ka sitte

suhsi P I (Ränk M J-Must.) suuhsi K-Ahl. I (Kett.) suussi ~ suussõ M Kõ suksi Lu Ra J (Li), g suhsõõ P I suhsõ J-Must. suksii Lu J
1. suusk | vn лыжа; M tütterikkõizõt eväd liukunnu suussõilla tüdrukukesed ei lasknud liugu suuskadega; I miä üh̆hee suhsõõ murrii ma murdsin ühe suusa; Lu suksii kepid i remeniᴅ suusakepid ja -rihmad; P suhsõõ remeniᴅ ~ suhsõõ jalgahsõmõᴅ ~ J suhsõ jalgattimõt (Must. 169) suusarihmad, -sidemed
2. (kangastelgede) tallalaud, sõtkelaud | vn подножка (ткацкого станка)
I suuhsõd on kaŋgaspuilla kangaspuudel on tallalauad
P kaŋgass kuottass, nii on kahs suhsia i on nellä suhsia. sis kui tallaab ühee suhsõõ päälee, naapiirtõõkaa tõmpaaʙ (kui) kangast kootakse, siis on kaks tallalauda ja on neli tallalauda. Kui tallab üht tallalauda, siis tõmbab soalaega
Ra ku toimikkoin kaŋgõᴢ, siz on nellä suksia, a ku prostoi kaŋgõᴢ, siz on kahs suksia, suksiin [sic!] päälee tallõtaa kui (on) toimne kangas, siis on (kangaspuudel) neli tallalauda, aga kui (on) labane kangas, siis on kaks tallalauda, tallalaudu tallatakse
Kõ suukkunaa kuottii, õli nellä suussõtta kui kalevit kooti, (siis) oli neli tallalauda
Kõ sis piäp panna suussõᴅ allaa, sit̆toa pagloila niis̆siise, no i algaᴅ kut̆toa siis tuleb panna tallalauad alla, siduda nööridega niitesse, noh ja hakkad(ki) kuduma
M katkõs pagla suussõlta tallalaual katkes nöör
J evät painu paksut suksiᴅ rl ei paindu paksud tallalauad.
Vt. ka suksi-puu

suukkuna K-Ahl. L M Kõ S Lu (J) suukkunõ Lu suukkun Ra J-Tsv. suukkona J Суккуна Tum., g suukkunaa M suukkuna ~ sukkona J kalev (vanutatud villane kangas); vilt | vn сукно; войлок
Kõ suukkunaa kooᴅ siz on neĺĺäᴅ suussõᴅ, kaŋgassa – kahõᴅ suussõᴅ i neĺĺäᴅ niijjeᴅ, a kut̆toaz nii-sam̆maa ku kaŋgassa (kui) kalevit kood, siis on neljad tallalauad, (kui) linast riiet – (siis) kahed tallalauad ja neljad niied, aga kootakse niisama kui linast riiet
M meill kuottii valkõanna suukkuna, siz annõttii narvaza vanuttaa i kraazgata meil kooti kalev valgena, siis lasti Narvas vanutada ja värvida
J kanõrvookaa kraazgattii suukkonaa musassi ja lepää koorõõkaa kanarbikuga värviti kalevit mustaks, ja (ka) lepakoorega (värviti)
M üvä suukkuna paĺtooᴅ vartõ hea kalev palitu jaoks
J izäle õmmõlti kauhtõŋ koto suukkunõss isale õmmeldi kaftan kodukootud kalevist.
Vt. ka kotosuukkuna
Vt. ka sukna, suugna

suurimikko Lu Li suurmikko Lu (J), g suurimikoo: suurmikoo Lu (tangu)kört; (tangu-, kruubi)puder | vn кашица; каша из крупы
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa körti süüakse leivaga
Lu suurmikkoa teh́h́ää piimääkaa i veekaa, veekaa, sis pannaa võita maguussi körti tehakse piimaga ja veega, (kui) veega, siis pannakse võid maitseks
J läsijõ vetelep süüvve suurmikkoa haige sööb aeglaselt körti
Lu ku suurimoiss teh́h́ää vetelää süükkiä, jutõllaa suurimikko, a ku on jämmiä, siz on rooppa kui tangudest tehakse vedelat sööki, (siis) öeldakse (tangu)kört, aga kui on paks, siis on puder

sõittõlõmiin L P, g sõittõlõmiizõõ = sõittamin
L siz õli sõittõlõmiin: pittšä ivuuᴢ, a lühüd mieli siis oli sõim (= siis sõimati): pikk juus, aga lühike aru

sõlmõlla M-Len. sõlmõõlla (K-Al.), pr sõlmõlõn, imperf sõlmõlin frekv (kokku, külge) sõlmida, siduda | vn связывать, привязывать
K siᴢ sõlmõõlõvad rätee da povoinikaa ain ühteeśee, a äd́d́äle šaravarad (Al. 21) siis seovad (ämmale pulmakingiks määratud) räti ja tanu alati kokku, aga äiale (panevad valmis) laiad püksid
M siis piäp sõlmõlla i siis alkammõ kutoa siis peab siduma (lõimed rindkepi külge) ja siis hakkame kuduma.
Vt. ka sõlmata, sõlmia, sõlmuussa, sõlmõilla

särtšiä Lu J särttšiä Lu särkiä ~ särḱiä Ku särkiäɢ ~ särkeä [sic!] I, pr särdžin J särtšin ~ särjen Lu sären Lu J särgii I, imperf särjin Lu särtšizin Lu J särttšizin ~ särtšezin Lu särkizii I
1. lüüa, taguda, peksta | vn бить, побить, ударять, ударить, колотить, поколотить
Lu elä nii kõvassi säre tarelkkaa lautaa ära nii kõvasti löö taldrikut vastu lauda
J särdžip kulakõl lautaa taob rusikaga (vastu) lauda
I naglolla särkizii lei kane lavvaᴅ ... puh̆hõõ naeltega tagusin, lõin need lauad ... puusse
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo, noist́śii särḱimää kaks oinast panid sarved vastamisi, hakkasid (teineteist) taguma
Lu starikka nahka roozgaa varrõõkaa särtši herraa taat peksis nahkpiitsa varrega härrat
2. (vilja) peksta, (viljavihke) rabada | vn молотить, обмолотить вручную, оббивать, оббить (снопы)
Lu õzra tahob üvvää särtšemiss, jüvä eb lähe üväss poiᴢ oder tahab head peksmist, tera ei tule (~ ei lähe) hästi välja
Lu ku tahotaa terveht õlkia, siz rütšeitä ep tapõttu primuzlaakaa, a särjettii järdžül kui taheti (tahetakse) tervet õlge, siis rukist (rukkeid) ei pekstud koodiga, vaid rabati pingil
3. purustada, peenestada | vn ломать, размельчать, размельчить, рубить, разрубить, крошить, раскрошить
I ragõh särki ogrutsaᴅ rahe purustas kurgid
I kookalla särgii kan̆neita glõõzoo konksuga purustan neid mullakamakaid
Lu kapussaa särjettii ravvaakaa kapsast raiuti (= peenestati kapsa)rauaga
4. lõhkuda | vn разбивать, разбить
J nüd õmad jalgat kõikk tšiveese ja kantoo säreᴅ nüüd lõhud oma jalad kõik kivide ja kändude vastu.
Vt. ka särdžätä, särttšää

süsi K-Ahl. L P Pi Ke M Kõ Lu Ra J-Tsv. I (Kett. K-Al. R-Lön. R-Reg. Ja-Al. Kr), g süee M Lu J süe L M J, pl schüwed Kr süsi | vn уголь
Lu piäb nuuzgõtõ pärreelt süsi peerult tuleb süsi (ära) nuusata
J ripilaka tõmmõta süsii(t) ahjoss roobiga tõmmatakse söed ahjust (välja)
Lu a se, mikä jäi perrää tõrvaa, meil kutsuttii süsi; se süsi meni pajjaa, seppiil aga seda, mis jäi pärast tõrva(ajamist), kutsuti meil süsi (~ söeks); see süsi läks sepapajasse, seppadele
Lu mussõp süttä, makkõap mettä? – uni (Must. 139) mõist mustem söest, magusam meest? – Uni
J süessi põlõma söeks põlema
J süet tuhkausti söed põlesid tuhaks (tuhastusid)
Lu paaru-kattilaa lämmitettii enne algookaa i süeekaa aurukatelt köeti ennemalt halgudega ja söega
Lu sis kannaa veel kärtütetää võõnol tulõl, süsijee pääl siis kõrvetatakse (kitkutud) kana veel nõrgal tulel, süte peal
J süeka keitetä samavaraa söega köetakse samovari
Lu pärettä põlõtõttii, vesi õli alla, kuhõõ tokkuzivat tulõkkaat süeᴅ peergu põletati, vesi oli all, kuhu kukkusid tulised söed
M staruχa pani süs̆siε tulõkkaisia rehtilälee vanaeit pani pannile tuliseid süsi
P tšihvat süjeᴅ ~ Lu varit süeᴅ tulised söed
Lu sammunu süsi kustunud süsi
M kase on puin süsi, puussa see on puusüsi, puust (põletatud)
Lu tšivi süsi kivisüsi
Lu süee lastamin söe lastimine
M avattii süsi kuĺa (Set. 11) (nad) tegid söekoti lahti
M tšen täätäiᴢ, mitä min̆nuu süämmell on: siäl on pantu, niku kuumõzõt süeᴅ kes teaks, mis on minu südamel: sinna on pandud nagu tulised söed
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
■
M süttä jak̆kaa, jagõttii nii: isumma kõikii räätua möö, a kump on vahti, sill on süsi tšäjezä, ühelee jätäp süee; siz arvaap tšell on süsi (lastemäng:) sütt jagada, jagati nii: istume kõik reas, aga kes on otsija (vaht), sel on süsi käes, ühele jätab söe (kätte); siis mõistatab, kellel (= kelle käes) on süsi (mida antakse kogu aeg edasi).
Vt. ka tšivisüsi

süvvä Kett. K R L P M Kõ S Ja Po Lu J Ku (Ke) süvve J süvväɢ I süüvvä M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku süüvve Lu J süüvv Ku süüvä Ra J süüve Ra söövä M-Set. söüvä [sic!] Lu süüvväɢ I (vdjI Ko) süüväɢ ~ süüäɢ ~ sööäɢ I Сю́вва K-reg₂ Pal₂ Сю́иѣкь ~ Cю́эдя Pal₂ Сю́иѣкъ Ii-reg₁, pr söön Kett. K P M Kõ S J-Must. süön K P sǜön Po süün Lu Li Ra J, imperf sein Kett. K P M Kõ Lu Ra J, II inf Сњме Tum.
1. süüa, ära süüa | vn кушать, покушать, есть, поесть, съесть
M sõtaaigall söötii roholeipää sõjaajal söödi rohuleiba
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangukörti süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue lõikuseni (uue aastani) oma (viljast) leiba
L isuttii lavvaa takann süömäzä istuti laua taga söömas
K õli söömizellää oli (just) söömas
J õmmaa aikaa piäp süüvvä kindlal ajal tuleb süüa
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ peab kiiremini sööma, supp jahtub (ära)
J tartut süümää, nii süüt paĺĺo, tahot süüvvä vatsaa täünn satud sööma (= pääsed söögi kallale), siis sööd palju, tahad süüa kõhu täis
P minua imotab lohkua süömää mul on himu süüa (praetud) kartulilõike
P seiseizin sviežaa rokkaa üliekaa sööksin värskekapsasuppi hapukoorega
Ku hään on süümättᴀ̈ i juumattᴀ ta on söömata ja joomata
J katsokk, ku see näĺĺess urvip süüvve vaata ometi, kuidas see näljast vihub süüa
J starikk valuttõõp süüvve vanamees vihub süüa
P süö haili-leipää i läntüpiimä, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
M nät ku koira lohmiʙ süüvvä näe, kuidas koer lohmib süüa
Li lammaš šapõrtap süüvvä lammas rabistab süüa
J vaĺĺu süümä ablas sööma
Li se on nikku süümää see on närb sööma
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
M opõzõd õltii üväᴅ, sööneeᴅ hobused olid head, söönud
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma
J sigaa-marja, sitä ep süüvvä leesikas, seda ei sööda
P pajatõttii, etti susi lampaa sei räägiti, et hunt sõi lamba (ära)
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneeᴅ i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõustes sööd (= sööd ka siis, kui kõht on juba täis)
J süüʙ, niku rihma pletiʙ sööb, nagu nööri punub
Lu nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb kõhuga
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
Lu se oŋ ku upi-auta, ilma põhjaa, kõik süüʙ (õgardi kohta öeldakse:) see on kui põhjatu auk, ilma põhjata, kõik sööb (ära)
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, ajab kõik (kurgust) alla
Lu miε õõn süünü niku süümättä, niku issoa bõõ ma olen söönud, nagu polekski söönud, nagu pole isu
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid moe pärast, oi kui vähe on söönud
L süömättä süötüä vieʙ (muinasjutust:) söömata (= näljane) viib (kannab) söönut (= tõbine kannab tervet)
P tšihutin süvvä keetsin süüa
M süvvä pantii kaasa süüa pandi kaasa
Lu vee lehmil süvvä vii lehmadele süüa
Kõ a ku tuõp silla süüvvä nält́š́ä aga kui sulle tuleb nälg (= tahtmine süüa)?
P süvvä tahtauʙ on tahtmine süüa (~ tahaks süüa)
2. närida, kahjustada, lõhkuda | vn поедать, съедать (в значении ‘портить’), крушить
P unilintu süöp sõpõi koi sööb rõivaid
Lu touku süüp puuta tõuk sööb puud
Lu kapusaa matokkõizõt süütii kapusaᴅ kapsaussid sõid kapsad (ära)
M kuparossa on niku tšivi, tämä sööʙ niitii vai lõŋgaa, ev või paĺĺo panna, kui kraaskaaᴅ vaskvitriol on nagu kivi, ta sööb linase või villase lõnga (ära), ei või palju panna, kui värvid
Li tšivikaz ranta süüb laijat poiᴢ kivine rand lõhub (purjelaeva) küljelauad (ära)
■
J luita sööʙ luud valutavad
M pajattaas tämäss, a täm juttõõʙ: la pajattaaᴢ, a milta bokkaa ep söö temast räägitakse, aga ta ütleb: räägitagu, ega see mul tükki küljest ei võta (ei söö)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaatan tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli

tallikkõ M, g tallikõõ M (suurem) lambatall, utetall | vn ягнёнок
M eestä on võdna, a siz võdnassa tuõp tallikkõ, a tallikõssa tuõb emälammaᴢ algul on voon (talleke), aga siis tuleb voonast tall, aga tallest tuleb utt (emalammas)
M lampailla kõikk võdnad õltii tallikõᴅ lammastel olid kõik talled utetalled
M tallikkõ on vootõõssaa, a poolõõ vootõõssaa on võdna tall on aastani, aga poole aastani on voon.
Vt. ka taĺu, tańu

tortti¹ M Kõ Lu Li Ra J (U), g tortii M Kõ Lu Ra torti J keha (riist, mille peale keriti kerilaudadelt lõimelõng enne kanga käärimist) | vn вьюшка
Lu tortilõ tšerid rihmaᴅ kehale kerid (linase) lõnga
M niitii paat tortilõõ, a siz loomipuilõõ lõnga ajad kehale, aga siis käärpuudele
Lu neĺĺält tortilt lootii toimikas kaŋgaᴢ, a prosto kaŋgas kahõlt lootii neljalt kehalt loodi toimne kangas, aga lihtne (kangas) loodi kahelt
Lu mõnt kaartoa on pantu tortill mitu (lõnga)pasmast on aetud kehale?
■
M pää tühjä niku tortti pea on tühi nagu takukoonal

tšenni K-Ahl. L M Lu J (P Li) tšennii Lu Li Ra J kenni Ku (Kõ), g tšeneiᴅ ~ tšeneidni P
1. (ei) keegi | vn никто
Lu elä mörnä, sinnua tšenni ep peltšää ära (ilmaaegu) karju, keegi sind ei karda
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tuuʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Li tämä tšettää ep salli ta ei salli kedagi
P tšetää bõllu kotonn kedagi ei olnud kodus
Li miä õõn armotoi inemin, milla eb õõ tšettää, miä õõn ühsinnää mina olen üksik(uks jäänud) inimene, mul ei ole kedagi, ma olen üksinda
Lu eb õõ tšenni ühel taval, jõkahiin on omal taval ei ole kõik (keegi) ühesuguse iseloomuga, igaüks on oma iseloomuga
Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma (tahtmise) järgi
P pane deŋgat tšeneidni nimele pane raha (panka) kellegi (teise) nimele
Li eb laadiu tšenniikaa (ta) ei saa kellegagi läbi
Lu ep tšennii tšettää peltsää (ta) ei karda mitte kedagi
2. keegi | vn кто-то, кто-либо, кто-нибудь
Ra ain tšennii vahti pokkoinikkaa alati keegi valvas surnut
Ku koollei saottas sinermät t́śijjettäᴢ. ko on oikias poolia, sis sukulaisissᴀ kenni kooleʙ, a ko oŋ kuras poolia, siz võõraissᴀ (uskumus:) öeldakse, (et) sinised plekid (kehal) ennustavad surma (surnuid). Kui (plekk) on paremal pool, siis sureb keegi sugulastest, aga kui on vasemal pool, siis võõrastest.
Vt. ka tšen

tšiisõlla M Kõ Po Lu (K Li) tšiisõllõ Lu tšiisõll J-Tsv. tšiisellä M (J-Must.), pr tšiissõõn M Lu J-Tsv., imperf tšiissõlin M Lu J-Tsv.
1. kiidelda, hoobelda | vn хвастаться, хвалиться
M aivoo var̆raa tšiissõli, etti saaʙ, a nätko nenä nõğgõõkaa võd́d́õttii liiga vara kiitles, et saab, aga näed, kuidas sai pika nina (nina määriti nõega)
Kõ elä tšiissõõ linnaa menneᴢ, a tšiissõõ, kõõz linnass tuõᴅ ära kiitle linna minnes, aga kiitle (siis), kui linnast tuled
J tšiissõõb õmaa ramokaa kiitleb oma rammuga
2. kiita | vn хвалить
Kõ no kui sinuu rütšeeᴅ, tšiissõᴅ vai laitaᴅ noh, kuidas sinu rukkid on, kiidad (neid) või laidad?
M kui õikõa kõrva el̆lääʙ, siš tšiisõllaᴢ, a ku kura kõrva, siᴢ laittaaᴢ kui parem kõrv kumiseb, siis kiidetakse, aga kui vasak kõrv, siis laidetakse.
Vt. ka tšiitellä, tšiittää

tšäsirätte Kett. M (Kõ) tšäsi-rätte J-Tsv. käterätt, -rätik | vn ручник, полотенце
Kõ a kui õltii paksupaᴅ mokomaᴅ koottu, siz neitä kutsõttii tšäsiräteᴅ, niillä pühittii tšäs̆siä aga kui olid kootud niisugused paksemad, siis neid kutsuti käterätid, nendega pühiti käsi
M tšäsirätellä pühtšiäs tšäs̆siä, a silmärät̆teekaa pühtšiäs silmiä käterätiga pühitakse käsi, aga {s}-rätiga kuivatatakse nägu.
Vt. ka tšäsipalatenttsa, tšäsišiška, tšäsivarnikkõ

tšääppä Kett. K P M Kõ Po I (Al. Len. R U) tšεäppä L P, g tšääpää U P Po I kääbas, kalm, kalme, hauaküngas | vn могильный холм, могила
M auta on kaivõttu. a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõig laadiaz mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ haud on kaevatud. Aga siis, kui juba aetakse (haud) kinni, ümberringi seatakse puha mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
P pannass mogilaa pεälie suur paasi, sitä kuttsuass tšεäppä haua peale pannakse suur paekivi, seda nimetatakse hauakünkaks
K naizõd mentii kalmoilõõ pominoittamaa, munaa veetii, trotšonaa veetii, tšääpälee pantii vähezee naised läksid kalmistule surnuid mälestama, viidi muna, (küpsetatud) kartulimunarooga viidi, kääpale pandi natuke
I tšääppä on šveedaa aigassa (see) kalme on Rootsi ajast
L tulõ izεä tšεäpälie tule isa kalmule

tšülmiizä Lu:
nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine

töö¹ Kett. K M Kõ S V J (R) tüö K L P Po (U M) tǜö Po tüü Lu Li Ra J vdjI I Ku t́śüü Ku Тю́иэ ~ Тю́ы ~ Тю́э Pal₁ Тю́йэ K-reg₂ Тюй Ii-reg₁ Тю (Tum.), g töö Kõ tüü Ra J töö | vn работа
M tällä töö eteneʙ, kõik tööt meneväd üv̆viippäi tal töö edeneb, kõik tööd lähevad hästi
I tüütä õli paĺĺo tööd oli palju
L mi tüö, se on sõpa milline töö, selline on (ka) rõivas
L piεp tüötä tehä palaviss päivii peab tööd tegema palehigis
Tum. Тюде течима tööd tegema
J kõikõllaiss tüüt on tarvis tuntaa teha igasugust tööd on tarvis osata teha
Ra nii on häizä senee tüükaa, što õmaa nahgaa süämmez eb maho nii kiirustab selle tööga, et poeb oma nahast välja
Li õmmaa tüüt revib vai ku kõvassi, a ku võõraa tüh́h́ee meeʙ, siz on jo laiska oma tööd rabab (teha) oi kui kõvasti, aga kui võõrale tööle läheb, siis on juba laisk
M täm on aivo ahnaᴢ töölee ta on töös väga püüdlik
J vaĺĺu tüülee väsimatu (visa) töös
Lu miä ilma tüüttä ev või ellää ma ei suuda ilma tööta elada
M suurissa töissä vaivattaaʙ jõka paikka suurte tööde tõttu valutavad kõik kohad
Lu tüü jäi poolõllõõ ~ tüü jäi tšezzee töö jäi pooleli
M χot́ kumpaa töh̆hee meneᴅ ükskõik mis tööle lähed
Lu miε tahon tüh́h́ee pääsä ma tahan tööle saada
Li enne-vannaa meijjee nõmat tšäütii mõizaa tüüsee vanasti käisid meie omad mõisas tööl
Po mǜö tǜöllee tšäüzimmä me käisime tööl
K kuza õlõt tüüzä kus sa oled tööl?
J laiskuu peräss ajõttii tüüss vällää laiskuse pärast lasti töölt lahti (aeti töölt ära)
V tulin tüöltä tulin töölt
J kase perenaizõõ tüü on nii nätšümätü tüü see perenaise töö on nii märkamatu töö
J ruma tüü ~ gruuboi tüü lihttöö, must töö
Li taran tüü aiatöö
Lu pühä tüü talańjaa eb mee pühapäevane töö ei õnnestu
I õhtago tüüᴅ õhtused tööd
M vot kannii lõppu õzra töö vaat nii lõppes odrakoristamine (odratöö)
M kase õltši töö õli lõpõtõttu õled said (pärast rehepeksu) koristatud (see õletöö oli lõpetatud)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see maatöö (põllutöö)
J teh́h́ä tšäsi-tüüt: tšen tšedrääʙ, tšem võrkkoa kuoʙ tehakse käsitööd: kes ketrab, kes koob võrku
M siiz alku tšäsii töö siis algas käsitsitöö
J üvä izä lahs häppiät tüüt ep tee hea isa laps halba (häbitööd) ei tee
Li pilla tüü pahandus
Lu laiska suvvaab lahzõõ tüütä vs laisk armastab kerget tööd (lapse tööd)
J tüü opõin tööhobune
■
Lu viina teep kõik tüüᴅ viin teeb palju paha
P lõppu lõpussi tetši puhtaa töö lõppude lõpuks tegi puhta töö (= varastas kõik ära).
Vt. ka kaamenššikaa-tüü, kaŋgastöö, koiraa-tüü, koiruus-töö, koto-tüü, kurjaa-tüü, linatöö, maatöö, mettsätöö, niittütöö, nurmitöö, nussu-töö, näppitöö, oomnikko-töö, paja-töö, pilkkatöö, põllootöö, põlto-töö, päiv-töö, pää-töö, rüistöö, sala-tüü, temppu-tüü, tšäsitöö¹, õltšitöö, õzratöö

uittaa Lu Li (J), pr uitan Lu, imperf uitin Lu (noodaritva jää all) edasi ajada, edasi lükata | vn прогонять (норило подо льдом)
Lu ŕuuguu ajamin jäännalla, sitä kutsuttii uittamin (nooda)ridva (edasi)ajamine jää all, seda kutsuti {u.}
Lu miε õlin uittamaza ŕuukua ma olin talvepüügil (nooda)ritva edasi ajamas
Li a siz veel peenii avantoi leikattii, što se uittaa piti. ŕuuku jään nall pantii, siz aŋgookaa ain uitõttii sitä, võrkkoa tõmmõttii jään nalla aga siis (peale nooda laskeaugu) raiuti veel väikesi jääauke, (sest) et tuli ju (ritva) edasi ajada. (Nooda)ritv lükati jää alla, siis võrguhargiga aina aeti seda (ritva) edasi, võrku tõmmati jää all (edasi)
Lu ühel nootaa reijell üφs meez uitti ŕuukua, a tõizõll reijell tõin meez uitti, ku õltii talvi-nootall ühel noodareiel ajas üks mees ritva (jää all edasi), aga teisel reiel ajas teine mees, kui oldi talinoodal (talvisel noodapüügil)

vassa Kett. K-Al. L M Ja Lu Li J vassᴀ Ku vassõ Lu vass K L P M Kõ S Ja Lu Li Ra J vas K-Salm. M Kõ
1. alles, vast | vn только
M ku tuli enipäivä, siz vassa söötii arkõa kui tulid lihavõtted, siis alles söödi mittepaastutoitu
M vassa nüt sain miε passiboo alles nüüd sain ma tänu
S isä tuli vass sütšüzell kot̆too isa tuli alles sügisel koju
L tüttärikkõizõll õli tšümmie vuotta vass tüdrukuke oli alles kümneaastane
Lu se on tšiitos, ku vass tõin tšiitäʙ see on kiitus, kui alles teine kiidab
Lu siε vassa duumaaᴅ, a miε jo tšäin lavgaza sina alles mõtled, aga mina juba käisin poes
J oi, ku vass tširoʙ oi, küll alles kirub!
J eestä pezee silmet, siiz vass issuu lavvaa tagaa enne pese nägu, siis alles istu laua taha
M ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs üheksa korda mõõda, aga siis alles lõika
2. alles, vast, äsja, hiljuti, just | vn только что, недавно
J vass panid uuvve tšiuto pääle, de jo kõig oŋ kripsuiᴢ alles panid uue särgi selga ja juba on kõik plekke täis
J issu süümä! – passibo, vass va sein istu sööma. – Tänan, alles sõin
J vass va ku ihtozin kurasõõ, de jo taaz on tülppenennü alles nagu teritasin noa, kuid juba jälle on nüriks läinud
J vass va ku lähsi rihess väĺĺä just äsja (alles) läks toast välja
J vass õsõttu mat́eri äsja (alles) ostetud riie.
Vt. ka vassva, vass-vaa-ku

vazikka Kett. K-Set. L P Ke M Kõ S Ja-Len. Lu Li Ra J (Ku) vazikkõ Lu Ku vazikk J vazik Ke-Set. vasikka K-Ahl. (K-Sj.) wasi Kr Вазикка Tum., g vazikaa K L M Lu J I vazik̆kaa I wasika ~ wasaka Kr vasikas | vn телёнок
P kui õli kahs vai kõlm kuuta, juoltii vazikka, ärtšä vai lehmävazikka, a kui õli ühs vuosi jo, siz juoltii mullikka kui oli kaks või kolm kuud (vana), öeldi vasikas, härg- või lehmvasikas, aga kui oli juba üks aasta (vana), siis öeldi mullikas
M lehmäll on vazikka, suvõõ on vazikka, ühs voosi, siz leeb õhva lehmal on vasikas, (kogu) suve on vasikas, (kui on) üks aasta (vana), siis on õhv
M lehmä tetši vazikaa lehm tõi vasika
M lehmiill kahzii vazikoo on lehmadel on kaksikuid vasikaid
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul lehm poegib neljandat korda
Lu vazikka on valmiᴢ vasikas (on) surnud (valmis)
M ai ku täm on vaka inehmin, niku vazikka oi kui rahulik inimene ta on, nagu vasikas
J lidnaa valkaapää vazikkõ. tšerikko mõist linna valgepea vasikas? – Kirik
Li silläin vazikka rammus vasikas
Lu ärtšän vazikka ~ Li ärtšäin vazikka ~ M ärtšä vazikka härgvasikas
Li lehmäin vazikka ~ M lehmä vazikka lehmvasikas
J irvee vazikka põdravasikas
■
Lu vazikka nahgass sain tšennää põhjaᴅ vasikanahast sain sääriku tallad
J vazikaa pää vasikapea (= lollpea, rumal nagu vasikas).
Vt. ka irvivazikka, lehmävazikka, mölö-vazikka, suvivazikka, ärtšävazikka
Vt. ka vasa, wasi

vikastõ M Kõ S Ja vikaste Len. vikast Ränk, g vikastõõ M Kõ S Ja = vikahtõ
M meil vikastõita kurassõlla voollaᴢ, a mõnikkaad i taǩkoaᴢ meil lõigatakse vikateid noaga, aga mõned ka pinnivad (pinnialasi peal)
M eeste piäb vikastõ voolla, a siz luizgata algul tuleb vikatit lõigata, aga siis luisata
S vikastõl löötii vikatiga niideti
M et saa vikastõlla viipata sa ei tohi vikatiga vehkida
Kõ vikastõõ lüsi vikati lüsi
M vikastõõ nenä vikati nina.
Vt. ka tšäsivikastõ

õltši Kett. K L P M Kõ S Po I (vdjL R U Ja Ko Kr) õĺtši Kett. õlki Lu Li Ra J O͡Eлчи Tum., g õlgõõ M S Lu Li Ra J I õlgyõ L P, pl ölgad ~ oelgad Kr
1. õlg, õled | vn солома
R pühä maaria maale lahtši õlgale õpoisile rl püha Maarja heitis maha hõbedastele õlgedele
I räštogona esimeizell õhtogua õlgõt tootii rih̆hee jõulu esimesel õhtul toodi õled tuppa
S kui koolõʙ, sis pannaz õlkõijee päälee kui (inimene) sureb, siis pannakse (ta) õlgede peale
Li õlgõt pantii autaa rohipuu tšültšee õled pandi hauda puusärgi kõrvale
Kõ mees tetši aitaa õlkaloill mees tegi aeda õlgedega (= õlgsidemetega)
M aapa-aŋgookaa riigalla puisattii õlkõa haavapuust hanguga puistati rehel õlgi
Ra tehää rooguss kattoa; meilä tehää õlgõss i päreess tehakse (ka pilli)roost katust (= katuseid); meil tehakse õlgedest ja pilbastest
Li salaŕuuguukaa pantii õlgõt tšiini korralattidega pandi õled (katusel) kinni
Lu palgõ, ümper on nahka, õlki on süämmeᴢ rangipale, ümber on nahk, õled on sees
M õzra meni kõltõizõssi, jo õltši, siz aika tätä lõikata oder on läinud (läks) kollaseks, (on) juba (nagu) õlg, siis on (õige) aeg seda lõigata
Ra tootii kupo õlkaa maalõõ toodi kubu õlgi maha (= põrandale)
J too butšk õlkia maalõõ de eittiiskaa makkama too kubu õlgi põrandale ja heitke magama
Lu ku tahotaa terveht õlkia, siz rüttšeitä ep tapõttu primuzlaakaa, a särjettii järdžül kui taheti (tahetakse) terveid õlgi, siis rukist ei pekstud koodiga, vaid rabati pingil
J valo-katto teh́ä õlgõss ajutine katus tehakse õlgedest
Ra õlgõõ kõrsi õlekõrs
I rih̆hee taas pühimmeɢ, kui jo kaijee õlgõõ kuv̆voo siommõg i viimmeg lavahsimilõ (pärast jõulupühi) pühime toa jälle puhtaks, kui need õled (uuesti) kubusse seome ja laudile viime
Ra õlki kupo õlekubu
P õltši räsäᴢ õlgkatus
Lu õlki katoll õltii kozloᴅ õlgkatusel olid harimalgad
M sirkõad õlgõt pantii riittaasõõ sirged õled pandi virna
M kase õltši töö õli lõpõtõttu see õletöö (= õlgede puistamine ja kokkupanek rehepeksul) oli lõpetatud
2. põhk, sasi(õled) | vn соломенная труха, измятая солома
Lu nisu vai rüis ku tapõttii, heeno õlki jutõltii sasi vai sasituᴢ kui nisu või rukist peksti, (siis) peent õlge nimetati sasiks või põhuks
M kombain teep kõik põltoss kombain teeb kõik põhuks
M sööttääz lehmiä einääkaa, õlkõjeekaa, akanod́d́eekaa lehmi söödetakse heinaga, õlgedega, aganatega
Lu perrää tappamizõõ mikä jäi heeno õlki, tämäzä jäi einä sekkaa, sitä kutsuttii peltto õlki pärast rehepeksu jäid (järele) peenikesed õled, nendesse jäi heina sekka, seda nimetati põhuks (sasiõlgedeks)
S kagraa õlgõd i õzraa õlgõt söötettii lehmiilee kaerapõhk ja odrapõhk söödeti lehmadele
3. õlekõrs | vn соломина
M mõilarakko, õlgõõkaa puh̆huaᴢ seebimull, õlekõrrega puhutakse (seda)
M õlgõõ sõlmuᴅ õlekõrre sõlmed, sõlmekohad
4. (kasvav) viljakõrs | vn (растущая на поле) соломина
Lu tänävoon on rüttšeet pitšää õlgõõkaa tänavu on rukis pika kõrrega
M ühtäid õlkõa eb jätettü nurmõlõõ ühtegi viljakõrt ei jäetud põllule
I rüttšee õltši rukkikõrs
I kagraa õlgõᴅ (kasvavad) kaerakõrred.
Vt. ka kagraõltši, kolkuššiõltši, rüizõltši, sasi-õlki

ülepällee ~ ülepäĺĺee K-Al. ülepällie P ülepälle M ülespoole | vn наверх, кверху
P panõtko alapallyõ vai ülepällie kas paned allapoole või ülespoole?
K pojod paab siz ülepällee lavvaa tagaa, a tüttäred alapallõõ (Al. 23) poisid paneb siis ülespoole laua taha (istuma), aga tüdrukud allapoole.
Vt. ka üleeᴢ¹

ülipiikko Kõ Lu J-Must. ülipikko M labane (piitagune) kangas (kudumisel on igas soapii vahes kordamööda üks ja kaks lõimelõnga) | vn ткань простого полотняного переплетения (по одной и двум нитям основы попеременно между зубьями бёрда)
M kuottii mokoma niku ülipikkoa, siz üh̆hee pii väl̆lii pantii kahs niittiä, a tõisõõ ühs niitti; sis tulõp pehmiä kaŋgaz niku jalkarätteläissi mehilee (kui) kooti niisugust (nagu) piitagust kangast, siis ühte piivahesse pandi kaks niiti, aga teise üks niit, siis tuleb pehme kangas nagu meestele jalarättideks
Kõ ülipiikko, seness tehtii kaattsoi meezrahvaalõõ {ü.}, sellest tehti meestele pükse